Me kõik oleme harjunud tegutsema kohusetundest. Aastatega välja kujunenud oskus end “tagant sundida”, et midagi saavutada, oli varasema mängu – vastandite võitluse – tingimustes vajalik ja väga kasulik. Tänu sellele püüdsime täiuslikkuse poole ja omandasime palju oskusi. Peaaegu alati olid meie kohustused minevikus seotud rollidega, milles me viibisime.

Aga aeg on pöördumatult muutunud, enam ei ole vaja edu saavutada mingis maskis, piisab sellest, kui seda endale teadvustada ja lihtsalt mask eemaldada, sest “rollimängu” ei toeta enam universumi seadused. Kuigi näib, et endine elu jätkub – ostame ikka riideid ja toitu, loome peresid, käime tööl, teostame end professionaalselt –, on rollistsenaariumid suletud ja motiivid, mille ajel me seda kõike teeme, on uues elus hoopis teistsugused. Olen kindel, et paljud on märganud, kui palju energiat praegu röövib igasugune püüdlus vastata rollistsenaariumitele – sellele, mis on harjumuspärane ja üldtunnustatud, kuid meile endile huvi ei paku.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.