Süüdistades me meelitame oma ellu olukordi, mida kritiseerisime, ei aktsepteeri, millele oleme andnud erksa negatiivse hinnangu. Kuidas siis paraneda sellest harjumusest, mis hävitab meie saatust?

Samm 1. Õpi endas seda omadust tuvastama.

Lihtsalt ütle endale: “Ma mõistan praegu ennast hukka ja süüdistan!” See on väga oluline oskus, sest sageli asendatakse mõisted. Milliste motiivide taga võib peituda hukkamõistmine ja süüdistamine?

• 1 – Ma ei mõista hukka, tahan lihtsalt aidata, juhatada, kõrvalt paremini näha.
• 2 – Lihtsalt konstateerin fakte.
• 3 – Püüan taastada õiglust.
• 4 – Lihtsalt räägin niimoodi.
• 5 – On oluline arutada ja nii edasi…

Süüdistades me meelitame oma ellu olukordi, mida kritiseerisime, ei aktsepteeri, millele oleme andnud erksa negatiivse hinnangu. Kuidas siis paraneda sellest harjumusest, mis hävitab meie saatust?

Samm 1. Õpi endas seda omadust tuvastama.

Lihtsalt ütle endale: “Ma mõistan praegu ennast hukka ja süüdistan!” See on väga oluline oskus, sest sageli asendatakse mõisted. Milliste motiivide taga võib peituda hukkamõistmine ja süüdistamine?

• 1 – Ma ei mõista hukka, tahan lihtsalt aidata, juhatada, paremini näha kõrvalt.
• 2 – Lihtsalt konstateerin fakte.
• 3 – Püüan taastada õiglust.
• 4 – Lihtsalt räägin niimoodi.
• 5 – On oluline arutada ja nii edasi…

Samm 2. Hukkamõistu ja süüdistamise hüved.

On oluline leida endas varjatud alateadlikud “maiused”. Näiteks:

• 1 – Tunda end enesekindlamana, kellegi suhtes paremana (madalväärtuslikkuse kompleksi mõju);
• 2 – Tunda end õiglasena, tarkpeana, eksperdina, näidata kõigile, kuidas “ei tohi” ja kuidas “peab” (uhkuse mõju);
• 3 – Soov olla “huvitav” vestluskaaslane (sõnakõlksu harjumuse mõju);
• 4 – Soov “head teha” (näiteks “päästja” stsenaariumi, “vanema” alateadvuse mõju);
• 5 – Soov eemale tõmmata oma arengust, suunata tähelepanu teistele, ehk protsessile, kus me otsime nende vigu;
• 6 – Ülesandeks on luua “oma” ja “vaenlaste” meeskond (ehk siis neid, kes “ei tee õigesti” või “elavad valesti”);
• 7 – Kontrollimise, domineerimise soov.

Samm 3. Hukkamõistu tagajärgede mõistmine.

• 1 – Me võtame endale hukkamõistmise käigus energilist ja karmalist prügi selle inimese käest, keda me hukka mõistame või süüdistame. Me saame otseses mõttes “tolmuimejateks”. Selle tulemusena nõrgeneb meie energiline immuunsus.
• 2 – Vastavalt halveneb tervisevaldkond, me muutume vastuvõtlikuks erinevatele haigustele.
• 3 – See, mida me teistes hukka mõistame, on meis samuti olemas. Me tõmbame oma ellu (või lähedaste elusse) olukordi, mida me hukka mõistsime ja süüdistame ja elame neid, et läbi selle saada võimalus midagi endas parandada. Kuid on olemas lihtsam tee – eneseavastuse tee.
• 4 – Meie iseloom halveneb. Hukkamõistmine muutub kahjulikuks harjumuseks, millest pole nii lihtne paraneda. Sellega koos kasvab ärritus, uhkus, kadedus, sõnakõlksuharjumus, laim, halvustamine jne.
• 5 – Hukkamõistu karma naaseb meie juurde: meid hakatakse ka hukka mõistma, eriti nende poolt, kelle arvamus meile väga oluline on ja nende kriitika (sealhulgas meie selja taga) haavab meid sügavalt.
• 6 – Seetõttu muutub aja jooksul meie suhtlusringkond väga spetsiifiliseks: see koosneb laimajatest, kriitikutest ja kadedatest, sest sarnane tõmbab sarnast vastavalt Universumi seadusele. Inimesed teise puhtama ja ülevama teadvusega hoiduvad suhtlemisest eemale, sest oleme teisest “prügikoristamise” mõõtmest. Nii et päris sõpru jääb üha vähemaks või kaovad nad täielikult.
• 7 – Tekib üha rohkem perekondlikke probleeme, sest hukkamõistmise harjumus laieneb kindlasti ka lähedastele, olenemata sellest, kas me seda soovime või mitte. Konflikte on üha rohkem. Õhkkond muutub üha pingelisemaks.
• 8 – Hukkamõistmine ja süüdistamine vähendab meie hingelikkust. On täiesti võimalik, et saatus on meile ette näinud rohkem rahalist küllust, me peaksime sagedamini kogema õnne, meie unistused ja soovid peaksid taevase plaani kohaselt täituma. Aga… Iga hukkamõistuakt nullib või vähendab meie võimalusi. Selle tulemusena tekivad täiendavad raskused, takistused, “ebasoodsad olukorrad”.
• 9 – Meie teadvuses tugevneb ja süveneb “putuka” teadvus, mis otsib “mis pole õigesti”, “mis on halvasti”, “mis on valesti”. Hakkame maailma vaatlema eelarvamusega, otsime, keda ja mida kritiseerida. Negatiivne mõtlemine tõmbab endaga kaasa vastavad olukorrad ikka ja jälle. Meil on üha sagedamini “halb” tuju ja enesetunne. Hukkamõistmise harjumus on  depressiooni põhjus.

Samm 4. Tervendav alternatiiv.

Hukkamõistmise ja süüdistamise harjumus saab asendada positiivse, konstruktiivse ja praktilise lähenemisega. Igal meist (kes on proovinud selle harjumusega toime tulla) on oma teadlik alternatiivide kogumik. Näiteks:

• 1 – Selle asemel, et kedagi selja taga hukka mõista, on parem temaga kohtuda ja arutada olukorda (muidugi juhul, kui ta sellest huvitatud on) ning leida koos lahendus.
• 2 – Selle asemel, et kedagi hukka mõista ja süüdistada, pakku teema vahetamist (või märkamatult muuda teemat), näiteks rääkida vähemalt neutraalsel teemal, nagu ilm ja loodus.
• 3 – Selle asemel, et kedagi hukka mõista, aita teda.
• 4 – Selle asemel, et kedagi süüdistada, harjumuseks võtta positiivseid, huvitavaid, kasulikke ja inspireerivaid teemasid (midagi, mida hiljuti lugesid või edukalt praktiseerisid, kui midagi head juhtus elus).
• 5 – Selle asemel, et kedagi hukka mõista ja süüdistada, leia selle isiku potentsiaal, positiivsed ja tugevad küljed, iseloomuomadused, meenutada tema head tegu ja kavatsusi, täna teda ning õppi temalt midagi olulist enda jaoks.
• 6 – Selle asemel, et kedagi hukka mõista, tee järeldused iseenda jaoks, õppi iseenda käitumisest, esitades endale küsimusi: miks ma seda märkasin? Kas mul on sellised omadused? Kuidas sellega töötada? Mida ma kõige sagedamini süüdistan? Näiteks hukka mõistan hiljaks jääjaid. Hästi, nüüd õpin ise õigeaegselt kohale tulema või lõpetan oma punktuaalsuse kiitlemise.

[/membership]