Peamine toimiv põhimõte uue tüübi suhetes on: „mul on hea ja partneril on hea“ – ja just see määrab, kus te ristute ning kus kumbki on omaette tegevuses. Seejuures puudub igasugune hinnang: kui teete midagi koos – te olete paar, aga kui mitte – siis te ei vaja üksteist.

Teie ühtsuse kinnitamiseks pole vaja väliseid tõendeidю
Puuduvad täielikult armukadedus, pettumus, hüljatuse ja tõrjutuse tunne, kohustused, solvumised ja etteheited…

Loomulikult ei ole võimalik selle üle lihtsalt kokku leppida – see peab kasvama seestpoolt, nende inimeste seest, kes on õppinud olema kooskõlas iseendaga. Ainult sisemise terviklikkuse baasil saab lubada teisel inimesel joonistada oma mustreid sellest elust . Ja sind rõõmustavad ühtviisi nii need mustrid, mis ta loob ilma sinuta, kui ka need, mida loote koos.

Seepärast on täiesti mõttetu unistada harmoonilisest suhtest, kuni pole harmooniat iseendaga☝🏼

Ka maailmale on kasulikud teadlikud ja harmoonilised suhted. Sest neis inimesed ei kõla mitte ainult teineteise jaoks – tema tema jaoks, tema tema jaoks – vaid koos kogu maailma jaoks . Kujuta ette pilti: kaks teemanti lebavad kõrvuti, kumbki oma pesas, ja valgus, mis neile langeb, peegeldub mõlemalt ning ühinedes läheb võimsa kiirena välja.

Uus tunnetus paarist, perest, endast täidab kiiresti ruumi meie ümber. Oleme astumas ajajärku, kus iga olend on iseseisvalt terviklik, täiuslik ja särav. Teineteise arvelt ei ole võimalik midagi kompenseerida. Igal ühel on oma ühendus hingest jumalani – ja kui see on saavutatud, siis ongi võimalik tõeline partnerlus teise inimesega.