Neile, kes mind loevad, on sisemise vaikuse mõiste juba muutunud loomulikuks, kuigi veel pool aastat tagasi oli palju küsimusi: mis minuga toimub? Miks selline tegevusetus? Miks miski ei paku huvi, miks olen justkui pidurdunud seisundis? Kardan, et jään kõigest ilma, tuleb midagi teha, joosta, püüelda, õppida, tegutseda, planeerida… Nüüd aga kasvab tunne, et sisemine vaikus on normaalne, et on normaalne olla rahupunktis, sõltumata sellest, mis sündmused teie ümber toimuvad.

See on väga ressurssiderohke, täidetud ja sügav seisund, kus sa ei ole sündmuste keerises. Just sisemisest vaikusest tulevad need teod ja sõnad, mis suudavad kõige paremini lahendada teie konkreetse probleemi, olgu see suhtlemisel ametnike, ülemustega või kellegi teisega. Me liigume kollektiivselt uude mõõtmesse ja sisemise rahu jõud rahustab igasuguse turbulentsi.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.