Õnne leidmiseks õpime mõistma ja aktsepteerima nähtava taga peituvat. Elu õpetab, et “hea” ja “halb” võivad ajas oma tähendust muuta. See, mis tundus läbikukkumisena, võib avada uusi võimalusi  ja see, mis näis õnnena, võib hoopis siduda meid enesepettuse ja piirangutega.

Me teame, et keskendumine negatiivsele toob seda meie ellu juurde. Lahendus? Suunata tähelepanu positiivsele. Elu kasvab seal, kuhu suuname oma energia .

Suurim väljakutse on aga enda ebatäiuslikkuse aktsepteerimine. Süütunne, viha enda vastu või hirmud võivad meid kurnata, kuid nende tunnete aktsepteerimine ilma enesesüüdistuseta on võti vabanemiseks. “Sa oled sama ilus, kui oled kohutav – ja see on normaalne” .

Elu põhineb tasakaalul. Kui võtame vastu oma “halvad” küljed, saame valida, kelleks tahame saada. See avab ukse armastusele enda ja teiste vastu. Iga samm enese aktsepteerimise suunas parandab ka meie suhteid ja maailma meie ümber .

“Päästa iseennast – ja päästad tuhandeid.”