Asendage sõnad “õige” ja “vale” vastavalt “mulle sobib” ja “mulle ei sobi”. Soovitan soojalt need imelised väljendid oma ellu kaasata. Näiteks, selle asemel et öelda “suitsetamine on halb, vale”, öelge “mulle see ei sobi” või “sobib”.

Kas tunnete isikliku vastutuse maitset? Te olete teadlik protsessist ja te ei tee midagi keelatut – te valite. See lihtne ja meeldiv nipp aitab teil küpseda ja võtta vastutust oma elu eest.

Samuti saate tõhusalt asendada sõnad “peab”, “on vajalik”, “kohustuslik” ja sellega vähendada nende sõnade tekitatud survet. Näiteks “hommikuti peab võimlema” muutub “mulle see ei sobi” – kui tore on end määratleda! Kui mõtlete stiilis “sobib/ei sobi”, teete otsuse enda seest. Mitte nii, nagu oleks kuskil midagi objektiivset, mis teid hukka mõistab või õpetab, vaid nii, nagu teeksite otsuse, lähtudes oma tunnetusest, oma elust, oma “võin” ja “mulle meeldib” tunnetest.

Need lihtsad väljendid aitavad teil parandada ka suhteid teistega. Lõpetage teiste valikute hukkamõistmine või moraalilugemine. Näiteks “Kas petmine on vale?” asemel öelge “Ma ei tea, mulle isiklikult see ei sobi.” Või “Liha söömine on keelatud” asemel “Taimetoitlus sobib mulle ideaalselt.” Nii väljendate oma seisukohta, ilma et ründaksite teise oma või tekitaksite süütunnet. Samal ajal määratlete oma positsiooni ja leiate veel ühe killukese oma “mina” puslest.

Samuti saate end vabastada toksilisest süütundest. Näiteks “Õppimine ja töötamine korraga mulle isiklikult ei sobi.” Kui tore – olete arvestanud oma võimalusi, võimeid ja soove ning jõudnud tulemuseni. “Ei tohi nii palju raha kulutada…” – “Aga mulle see sobib!” “Ei tohi öösiti üleval olla” – “Aga mulle isiklikult sobib see palju paremini kui varajane ärkamine.” Enesemääratlus ja enam pole mingit süütunnet, mille põhjus ja adressaat on ebaselged.

Need väljendid sobivad suurepäraselt ka piiride seadmiseks. Näiteks “Ära räägi minuga nii, ära ole selline” asemel öelge “Vabandust, mulle see ei sobi.” Mulle ei sobi selline suhtlusstiil, selline suhete formaat, selline kohustuste jaotus peres või tööl. “Mulle sobib” või “mulle ei sobi” – nii lihtne. Te ei ründa ega alistu – te väljendate oma seisukohta täieliku vastutusega. “Kas see sobib sulle?” – küsite teiselt, andes talle vabaduse valida ja võtta vastutust oma valiku eest.

Samm-sammult muutub teie elu üha teadlikumaks ja sisukamaks. Te elate oma südamest, täites oma elu isiklike väärtustega. Te elate iseendast lähtuvalt, pidevalt seostades väliseid olukordi ja asjaolusid oma sisemiste tunnetega, selle asemel et lähtuda abstraktsetest “hea ja halb” mõistetest, mis pärinevad lapse-vanema suhetest. Ja nii te ei ole enam ohver, kes on sunnitud kohanema teiste “peab”, “tohib” ja “ei tohi” nõudmistega. Te ei oota enam karistusi “valede” tegude eest ega taeva kingitusi “õigete” tegude eest, mida loomulikult kunagi sellises otseses mõttes ei tule, sest maailm ei ole teie lapsepõlve perekond.

Nüüd olete teadlik oma reaalsuse ja isiksuse looja. Te määrate, millega oma elu täita. Te valite ja kasutate oma vabadust, mis tähendab, et teie tegude tagajärjed on täielikult teie kontrolli all. Kujutage ette maailma ilma “peab”, “ei tohi”, “õige” ja “vale”. Maailma, mis on lõputu võimaluste potentsiaal, et paremini tundma õppida iseennast ja muuta oma elu rikkamaks, sisukamaks ja huvitavamaks.