Nutitelefonide levik

Saksa ettevõtte Statista andmetel kasutas 2022. aastal nutitelefoni umbes 7 miljardit inimest ehk ligikaudu 90% maailma elanikkonnast. Seade on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, mis omakorda tõstab esile küsimuse võimalikust sõltuvusest ja selle mõjudest.

Mis on nutitelefonisõltuvus?

Psühholoogias peetakse nutitelefonisõltuvust suhteliselt uueks nähtuseks. Ka spetsialistid väljendavad muret: massiline „sukeldumine“ telefoni ja sotsiaalmeediasse süveneb igal aastal. Tulemuseks võib olla:

• märkimisväärne ajakadu tahtmatute kõrvalepõigete tõttu (mõttetu sisu kerimine);
• vähenenud keskendumisvõime ja hajevil tähelepanu;
• alanenud töövõime.

Nomofoobia: hirm olla ilma telefonita

Nutitelefoniga seotud levinud nähtus on nomofoobia – hirm jääda ilma mobiiltelefonita või olla sellest eemal (ingl no-mobile-phone phobia). Psühholoogia seisukohalt ei ole see veel ametlik haigusdiagnoos, kuid sümptomaatiliselt sarnaneb see ärevushäiretega.

Tõsisteks hoiatavatest märkideks on kuumahood, õhupuuduse tunne, käte-jalgade või keha värin ning südamepekslemine olukorras, kus telefon puudub või ei tööta. Selliste sümptomite korral on soovitatav pöörduda spetsialisti poole.

Miks see probleem on ajastu kontekstis tõsine?

Tegemist on märkimisväärse ja kasvutrendis oleva probleemiga. Ilma teadliku eneseregulatsiooni ja meediakirjaoskuse arendamiseta on oht, et sõltuvus süveneb nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil.

Kuidas nutitelefon mõjutab psüühikat ja käitumist?

• Dopamiinisüsteemi stimuleerimine: paljud rakendused (õppemängud, sotsiaalmeedia, teavitused) on kujundatud tekitama väikseid „võitude“ hetki, mis tõstavad meeleolu ja iseenda hinnangut. See tugevdab korduvat kasutust.
• Võrdlus ja võistlus: edetabelid, „saavutused“ ja sotsiaalsed signaalid loovad pideva tagasisideahela, mis soodustab ülekasutust.
• Kognitiivne koormus: pidevad katkestused nõrgestavad süvenemisvõimet ning tekitavad rahutust, kui ligipääs on takistatud (nt rakendus ei tööta).
• Käitumuslikud muutused: vähenenud näost näkku suhtlus, vähem liikumist ja passiivsem vaba aeg.

Millal muretseda?

• Igapäevased kohustused või suhted kannatavad telefoni tõttu.
• Tekib ärevus või ärrituvus, kui telefon ei ole käeulatuses või rakendused ei tööta.
• Tekib sundmõte „jään millestki ilma“ (FOMO) ja korduv vajadus kontrollida teateid.
• Vaba aeg kulub valdavalt ekraanile, ilma et see looks sisulist väärtust või rahulolu.

Kuidas vähendada nutitelefonisõltuvuse riski?

• Teadvustatud kasutus: selged eesmärgid enne telefoni kätte võtmist (mis, miks ja kui kauaks).
• Teavituste hügieen: lülita välja mittevajalikud märguanded; kasuta „mitte segada“ režiimi.
• Ajakapslid: määra kindlad ajavahemikud sotsiaalmeediaks ja sõnumitele vastamiseks.
• Rakenduste korrastamine: eemalda või peida harjumust tekitavad ikoonid esiekraanilt; piira ekraaniaega.
• Süvenemist soodustav keskkond: teavitusvabad töö- ja puhkeplokid.
• Asendustegevused: füüsiline aktiivsus, näost näkku suhtlus, hobid, mis pakuvad tähenduslikku rahulolu.
• Digipaast: regulaarsed lühikesed perioodid ilma telefonita (nt õhtud, nädalavahetuse hommikud).
• Unehügieen: hoia telefon magamistoast eemal; määra kindel „ekraaniminek“ aeg enne und.

Oluline mõtteviis

Tähtis on eristada virtuaalset stimulatsiooni tegelikust elukogemusest. Kvaliteetne kohalolu ja tähelepanu siin-ja-praegu mõjutavad otseselt nii olevikku kui tulevikku. Nutitelefon on tööriist, mitte eesmärk; väärtuslik jääb väärtuslikuks ka siis, kui rakendus või seade parasjagu ei tööta.