Armunud olekus tunduvad teise inimese puudused armsatena ja me loodame, et suudame neid parandada. Kas tasub end partneri pärast muuta ja uskuda, et see äratab temas paremad omadused? Naine kohtab oma unistuste meest: kõik on temas ideaalne, välja arvatud mõned pisiasjad. Aga eks kõigil ole omad puudused. Suhte alguses tundub tema tõrksus salapärasena, agressiivsus aga kirgliku loomuse tunnusena. Naine järeldab, et mees vajab lihtsalt mõistmist, armastust ja hoolt. Nüüd saab tema eesmärgiks muuta mitteideaalne partner selliseks, nagu tema arvates ta olema peaks, ja siis saab kõik korda.

Miks nii toimub ja mis on selle põhjuseks?

1. Lapsepõlve kõikvõimsuse idee Mõte, et suudame teist inimest muuta, pärineb lapsepõlvest. Me nutame, ja ema tuleb; me palume midagi, ja ta nõustub. Kui see töötab korduvalt, võib välja areneda liialdatud tunne oma mõjukusest. Seda esineb sagedamini naistel, kes usuvad, et oma käitumisega suudavad nad partnerit muuta.
2. Sõltuvussuhted vanemate vahel Sellist mõtteviisi leidub tihti ka inimestel, kes on kasvanud üles peredes, kus vanemate vahel olid sõltuvussuhted. Näiteks ema ei julgenud isale öelda, et tema käitumine ei ole sobiv. Sellisele tõdemusele oleks pidanud järgnema lahkuminek, aga see väljavaade tundus liiga hirmutav. Seega jäid alles valikud: kas ise muutuda, püüda partnerit muuta, manipuleerida või lihtsalt kannatada.
3. Muudatuste iha pärast suhte purunemist Pärast ebaõnnestunud suhet otsustab naine teha parandusi, et uue mehega mitte samu vigu korrata. See viib aga selleni, et ta võtab omaks talle mitteomase käitumismudeli ja kaotab iseenda, püüdes mängida rolli. Ideaalne üleminek ühest suhtest teise võiks kesta aasta kuni kaks.

Tervislikus suhtes aktsepteerib partner teist inimest sellisena, nagu ta on, ja samal ajal ka iseennast.

Suhete peamine alus peaks olema siirus. Kui naine mängib kellegi teise rolli ja üritab meest muuta, satub ta kujuteldavasse maailma, kus tema päris partnerit ei eksisteeri. Naise tehtud muutused võivad olla mehele täiesti ebaolulised. Olulisem on mõelda omaenda õnnele ja muutuda ainult iseenda pärast.

Mida teha?

Inimene, kes suudab end objektiivselt hinnata, mõistab, et teise muutmine ei ole tema võimuses. Kaks inimest on alati eraldi isikud ja me saame muuta ainult midagi iseendas.

Oluline on võtta tõsiselt, mida partner endast räägib. Kui ta käib sõpradega igal reedel baaris, siis suure tõenäosusega ta jätkab seda ka edaspidi. Ei maksa loota, et teie ilmumine tema ellu muudab tema harjumusi. Tuleb kainelt hinnata, kas see sobib teile või mitte. Kui ei, siis on parem sellist suhet mitte alustada.

Usk, et partner muutub, viitab vastutuse nihutamisele oma elu eest teisele. Selle asemel, et endale kohe öelda: „See mulle ei sobi,“ ootate te maagilisi muutusi temalt.