Üks praeguste energiate suundumusi on mõistuse enesehinnang iseenda suhtes. On kaks aspekti, mis aktiivselt avalduvad teemal “kontrollimatu ebaõiglus” ja hindamine põhimõttel “hea/halb”. Kuidas enda käitumist halvaks pidades võime endale kahju teha? Kujuta ette kahte suitsetajat. Üks suitsetab ja naudibseda. Ta mõistab mõistusega, et see harjumus pole tõenäoliselt tervisele kasulik, kuid tema sisemine enesehinnang põhineb naudingul – ta saab suitsetamisest rõõmu. On ka teine inimene – “valge ja ilus“. Ta tegeleb praktikatega, meditatsioonidega, päästab planeeti ja suitsetab samal ajal. See inimene mõistab ka, et see harjumus kahjustab tema tervist  ja iga kord kui ta suitsu tõmbab, ta süüdistab  ja solvab ennast selle pärast, et ta ei suuda sellest loobuda. Ta hindab suitsetamist kui “halba harjumust” ja sama tundega suitsetab iga järgmise suitsu.

Milline neist kahest suitsetajast sinu arvates endale suuremat kahju tekitab? Loomulikult tagajärjed selle teise inimese jaoks on hullemad. Sõltumata välistest asjaoludest toimib tema mõistuse sisemine hindamine – “hea/halb”. Olenemata sellest, kui hea või valgustatud inimene võib olla, loob ta iseendale pöördumatuid tagajärgi oma sisemise hindamisega.

Ja siin tekib ebaõigluse tunne – kuidas nii, miks hea inimene kannatab, samal ajal kui see “halb” inimene saab kõigega hakkama? Selle alla kuuluvad kõik lood stiilis “olen nii korralik ja õige, kuid minuga alati toimub midagi ebameeldivat, samas kui nemad…” Tegelikult me jõuame mõistuse sisemise hindamise juurde (hea/halb). Mida kaugemale liigud sagedusalas, seda olulisemaks muutub see sisemine hindamine.

Kui hindad midagi kui “halba”, siis lihtsalt ära sellega tegele. Vastasel juhul hävitad ennast omal käega. Hakkab toimima kiirendatud manifestatsioon.

Kui arvad, et oled kasutu, puuduvad oskused, siis maailm peegeldab kohe seda sulle läbi mitmete olukordade. Seejuures võivad sinu ümber olla inimesed, kellel on veelgi rohkem puudusi, kuid miks sina siiski kannatad? Paljudele on tuttav lugu, kui tundub, et täielik 3D-inimene naudib elu, samal ajal kui sina, “arenenud ja edasijõudnud“, võitled lõputu raskustega. Kõik sõltub lihtsalt mõistuse hinnangust. Kui sa sellest aru saad, on sinu jaoks lihtsam seda hinnangut korrigeerida ja ideaalis sellest täielikult loobuda.

Enamik inimese hirmudest on vaimse (virtuaalse) iseloomuga. Meditsiiniliste statistika kohaselt on viimase paari aastakümne jooksul foobiate arv on märkimisväärselt suurenenud. Hirm on tihedalt seotud väljaelamisega. Kui mingi olukord ei kujuta endast sinu elule reaalset ohtu, siis tähendab see, et tegemist on vaimse (virtuaalse) hirmuga.

Paljud inimesed jätkavad oma elu jooksul tegevusetust vaimsete hirmude tõttu. Pead oskama süveneda oma hirmudesse. Vaimne hirm on väljamõeldud, kunstlikult loodud. See põhineb meele kujutlusvõimel ja eksiarvamustel. Virtuaalne hirm on otseselt seotud eespool mainitud mõistmise hindamisega (hea/halb).Hindamine on väga subjektiivne parameeter. Hindamiskriteeriumid on individuaalsed. Üks ja sama tegevus võib olla ühele inimesele hea, samas kui teine võib seda pidada halvaks. Selles mõttes elab iga inimene oma reeglite järgi (hindamiskriteeriumite järgi) vastavalt sellele, mida ta peab õigeks/valeks, lubatavaks/keelatavaks jne. Mida rohkem proovid teistele oma reegleid peale suruda, seda jäigemat vastuseisu koged.