Tunne väsimusest  ja igavusest elus on tuttav paljudele inimestele. Mõnele oli juba lapsepõlvest peale ebahuvitav mõõtu võtta uhkuses, võistelda väliste tunnuste järgi, saavutada karjääriredelil kõrgusi, ennast peres kehtestada jne. Mõni aga alles nüüd eemaldub tulemuste tagaajamise võidujooksust ja välisest kaosest – sotsiaalsetest kokkupõrgetest, poliitilistest mängudest, massihüsteeriast – mõistes, et tal pole enam soovi selles mängus osaleda . Puuduvad uued eredad huvid, mis südant soojendaksid, samuti ei teki ja elu hakkab tunduma tuim, mõttetu ja rõõmutu.

Varasematel ajastutel saavutas inimene aktiivselt eesmärke läbi raskuste, valu ja kannatuste. Meie bioloogia ülesehituses oli mehhanism, mis võimaldas stressi hetkel mobiliseerida füüsilisi jõude ellujäämiseks. Seetõttu vajavad vanema põlvkonna inimesed sõna otseses mõttes ärevaid uudiseid, sest ainult ohu tundega lisandub neile erksust, selgust ja aktiivsust, mis võimaldab end elusana tunda.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.