Mis on hea ja mis on halb?
Me elasime nii kaua maailmas, kus inimesed võitlesid halva vastu, mitte ei loonud head, maailmas, kus isegi head soovides kasutati harjumuspäraselt eitavat vormi – mitte haigestuda, mitte pankrotistuda, mitte igavleda… See tähendab, et meie kollektiivses teadvuses on väga tugevad ootused elus tekkida võivate tüsistuste osas – “hea” või “halb”.
Kuid meie elame juba Uues reaalsuses, kus meie mõtted, mida toetavad meie tunded, peegelduvad elus väga kiiresti – praktiliselt hetkeliselt. Seetõttu seisab meie ees ülesanne – lõpetada harjumuspärane mõtlemine halbadest asjadest (äkki juhtub midagi? äkki juhtub midagi kohutavat?) ja õppida üldse mitte hindama oma elu sündmusi.
On oluline globaalselt mõista: midagi halba ei ole olemas. Mis iganes juhtuks, võib see näida halb, ebameeldiv, ebamugav ainult piiratud tähelepanu väljal, ainult üksikus punktis, kuid elu globaalses pildis on see alati asjakohane. Lihtne näide loodusest. Õitses imeline lill, ta lõhnab ja rõõmustab meid. Kuid nüüd on tema aeg möödas, ta närbub, kaotab oma ilu. Lille elu jaoks on see justkui halb sündmus. Siis ta kukub täiesti maha ja lille jaoks on see üldse surm. Kuid taime jaoks on see elu jätkumine, sest langenud õis annab mullaväetist järgmistele lilledele, mis õitsevad samal varrel hiljem.