Karpmani kolmnurgas olemise eripära seisneb selles, et iga osaleja muutub kordamööda ohvriks, päästjaks või türanniks. Selline ringiratast liikumine on tingitud sellest, et inimene ei mõista oma õppetunde ja süüdistab oma seisundites konflikti teisi osapooli.

Milles siis seisneb ohvri õppetund? See seisneb enda, oma elu ja armastuse valimises. Vastutuse võtmises oma elu eest, mis tähendab mõistmist, et tunded, emotsioonid, teod ja otsused on teie enda valikud, mitte välismaailm ei tee neid teie eest. Kõik algab seestpoolt ja alles siis kujunevad välised olud vastavalt sellele.

Türanni õppetund seisneb selles, et lõpetada kontroll oma ja teiste inimeste elu üle. Selles õppetükis tuleb mõista, et igal inimesel on oma tee, mille valiku teeb ta ise – isegi kui see tee on destruktiivne. Türanni ülesanne on ka õppida armastama ja aktsepteerima end sellisena, nagu ta on, sest türanlik käitumine ja soov teisi alla suruda tuleneb sisemisest türanniast. Selline inimene on reeglina enda vastu väga karm, nõudes endalt võimatut. Seega on ta ka ise oma hinnangute ja eelarvamuste ohver.

Päästja õppetund seisneb arusaamises, et kõiki pole võimalik päästa, et igal inimesel on oma tee ning päästmisel tuleb lähtuda tingimusteta armastusest, mitte oma egost. Milliseid eesmärke päästja taotleb? Võib-olla soovib ta tunduda iseenda silmis olulisem ja väärtuslikum, aidates teisi lihtsalt selleks, et suudaks ennast paremini taluda. Päästja, kes ei armasta ega aktsepteeri ennast, otsib seda teistest. Nagu ta ütleks: „Armastage mind, sest ma olen hea, kuna aitan ja päästan.“ Reeglina ootab päästja tänu või mingit vastureaktsiooni, sest ta on kulutanud oma energiat ja kaotanud jõudu. Kuid jõu taastamine osutub võimatuks, kuna armastuse ja enesega rahulolu sisemine ressurss on blokeeritud päästja vale ego poolt.

Väljapääs Karpmani kolmnurgast on iga osaleja enda rolli teadvustamine. Selline suhtumine iseendasse aitab ära tunda oma harjumuspärased reaktsioonid ja emotsioonid, mis viivad teid sellesse olukorda.