Inimene laguneb seestpoolt, kui:

ta ei suuda ennast aktsepteerida ja andeks anda;

ta ei suuda ennast armastada, vaid armastab teisi, sest see tundub lihtsam;

ta ei suuda enda poole hoida, toetada ennast, kui teised süüdistavad või ründavad, piiravad või hukka mõistavad, st võtavad vaenuliku seisukoha;

ta ei suuda mõista tõelisi põhjuseid, miks ta ei usalda ennast;

ta pidevalt võrdleb end teistega ja püüab neile vastata, sest see võimaldab tal end vähemalt mingil määral aktsepteerida;

ta vähendab oma saavutusi või ei aktsepteeri neid üldse, sest sees on tühjus;

ta kardab otsustavaid samme astuda, eelistades taluda ja kannatada;

ta otsib oma tegevuste ja tegude heakskiitmist lähikondsetelt, sest üritab olla hea kõigile;

tema elus on kiirustamine, pidev jooksmine selle nimel, et mitte olla halvem teistest või enesekehtestamiseks kellegi teise arvelt;

ta paneb vastutuse oma elu eest teiste inimeste kanda, loobudes seeläbi vabadusest;

ta varjab oma tundeid, emotsioone ega mõista oma vajadusi ja soove;

ta süveneb oma teostamata eesmärkidesse ja soovidesse, kuni need tema elust kaovad;

ta muretseb ette, et plaanitud ei õnnestu, tõmmates sellega ligi negatiivseid sündmuste arenguid;

ta ei usalda ennast ega oma tundeid, eelistades neid peita, sest ta ei tea tegelikult, mida nendega teha ja milleks neid vaja on;

kõik elu ebameeldivused ja probleemid viib ta välisest keskkonnast, ilma et ta üritaks enda sisse vaadata;

ta süüdistab ja hukkab teisi, solvub, ning võtab kõik süüdistused isiklikult;

ta ei oska öelda „ei“ ega kaitsta oma piire, sest ta ei mõista või ei aktsepteeri neid;

ta on pidevas negatiivses maailma tajumises, mis võib mõjutada tema tervist ja enesetunnet.