Võlg, olgu see rahaline, moraalne või materiaalne, viitab sellele, et inimene on võlgu iseendale. Läbi võlga üritab maailm inimesele näidata, kui kaugel ta on iseendast, kui palju ta on unustanud enda ja oma elu, kui palju ta on endasse sukeldunud, olles kas ohvri rollis või pidevas võitluses iseendaga. Võlgade tunne kurnab ja võtab tohutult elujõudu, sest see toitub hirmust ja süütundest. Süütunde aluseks on varjatud arvamus omaenda ebapiisavusest, tühisusest ja ükskõiksusest iseenda vastu. Eriti võlgade tunde aluseks on häbi olla vaene ja häbi olla rikas, süü olla vaene ja süü olla rikas. Need uskumused omandatakse sünnist saadik, olles seotud ühiskondliku mõtlemisega.

Kasvades hakkab inimene otsima oma elu tähendust, eriti teravalt avaldub see teismeliseeas, kuid neid tähendusi pole lihtne leida, mistõttu tajub ta kogu materiaalse maailma sellisena, nagu see on – nähtavana, katsutavana, kuuldavana. Hiljem hakkab inimene mõistma, et on olemas midagi enamat, on olemas selle maailma vaimne komponent, mille poole tuleb teadlikult liikuda. Sellises maailmavaates hakkab inimene sellele huvi tundma, mõistes, et materiaalsete hüvede omamine ei too enam nii palju rõõmu ja õnne kui varem. Inimene hakkab mõistma, et on olemas sügavad tähendused, mis ei avane igaühele, kuna selleks on vajalik teatud häälestatus, nii füüsiline kui ka vaimne.

Igaüks valib ise oma tee, ja saatust saab muuta, kui seda tõesti soovida. Kui inimene tahab tõesti oma võlgadest vabaneda, peab ta esmalt võtma vastutuse oma elu eest, see tähendab, et ta peab mõistma, et ta on ise oma võlad oma elus loonud kindlal eesmärgil. Selles maailmas toimub kõik alati millegi pärast, seega võlad peegeldavad inimesele tema enda suhtumist iseendasse ja maailma. Mida suurem on võlg, seda vähem on armastust ja enese aktsepteerimist sellisena, nagu ollakse, ja seda suurem on soov järgida teiste arvamust, seda rohkem on süütunnet ja häbi nii enda kui ka lähedaste suhtes.

Võlg on kui laenatud energia, mille inimene võtab iseendalt, ning mida ta tasub mitte ainult rahaliste maksetega, vaid ka negatiivsete tunnetega, viies end nõnda lootusetuse ja meeleheite olukorda. Raha peegeldab inimese suhtumist iseendasse ja oma ellu, mistõttu selle hulk sõltub otseselt sellest, kui palju inimene endale lubab avada end maailmale ja elada nii, nagu tema Hing soovib, see tähendab, kui vaba inimene on oma valikutes ja elu tajumises. Teisisõnu, raha on luba olla iseendas ja väljendada end täielikult, sealhulgas ka materiaalses plaanis. Kuid kõrge sissetulek ei tähenda alati, et inimene elab oma hinge järgi või on tõeliselt õnnelik.

Võlgade kiirem tasumine on võimalik, ja vahendid ning energia võivad tulla ka universumist. Näiteks, kui tegemist on finantslaenuga, siis tasudes natuke rohkem kui põhiosa, annate universumile märku, et olete oma õppetundi mõistnud ja valmis hakkama endaga teisiti käituma. Samuti võite uurida oma süütunde ja häbi tundeid, et mõista, kust need teie ellu tulevad, miks need blokeerivad teie rahavoolu ja takistavad teid vabalt elamast. Igaühel on erinevad põhjused: mõnel võivad rahalised suhted peegeldada suhteid vanematega või püüdu tõestada oma väärtust, teised võivad madala enesehinnangu tõttu endasse mitte uskuda ja seetõttu lihtsalt ellu jääda.