Paljud on kindlasti märganud, et meie elu muutub üha ettearvamatumaks. Praktiliselt midagi ei ole võimalik ette planeerida (isegi mitte järgmiseks päevaks), tuleb kohaneda jooksu pealt, vastavalt pidevalt muutuvatele välistele dekoratsioonidele. Sellistes oludes on vaja osata olla mitte ainult paindlik, vaid ka säilitada stabiilne sisemine tasakaal ning teadmine, et kõik paratamatult läheb hästi.

Kuidas on võimalik usaldada pidevalt muutuvat, turbulentset maailma?

On vaja omada usalduse alust, kuhu kuuluvad kaks põhielementi.

1️⃣ Esimene element – teadmine, et teiega ei saa juhtuda midagi “halba”.

“Surnud hea” ja “halb” jäid eelmisse Mängu, mille dekoratsioonid päev-päevalt lagunevad.
Ainult polaarses mängus, kus me olime, eksisteeris “indiviidi surm”, valu, meeleheide, reetmine, süütunne – kõik need takistused armastuse avaldumisel igal eluhetkel. (Just tänu nendele takistustele saavutas meie armastus lõpuks enneolematu jõu, mis nüüd transformeerib kogu maailma.)

Seepärast ei saa teiega juhtuda midagi halba mitte seepärast, et te olete hea, vaid seepärast, et loodusseadust, kus eksisteerivad “halb” ja “hea”, enam ei ole.

Kuid – meil kõigil on meel, kus need arusaamad elavad edasi. Ja ootamatutes olukordades võib meel karjuda ja paanikasse sattuda, isegi kui tegelikku ohtu pole. Ning mõistust on raske rahustada – seda teavad paljud. Aga kõik, millesse meel koos emotsioonidega usub, loob meie teadvus tahtmatult, tõmmates ligi endise elu dekoratsiooni killud.

Aga uue elu, armastuse, ühtsuse ja südamesoojusena kiirgava elu programmid on juba käivitatud, maailm kui võitlus ja vastasseis püsib ainult indiviidi teadvustes. Seda saab taastoota ainult omaenda sisemiste pingutuste kaudu: kartuse, viha, ootusega, et “rünnatakse”.

Et draama teie ümber saaks avaneda, on vaja, et annate kõigile selle osalistele oma surematu hinge energiat. See aga kurnab järsult just teid endid, vähendades teie valgust. Seepärast olge valvsad, hoidke ennast ja oma meeleolu juba hommikust saati ning terve päeva jooksul, ärge laske meelel end viia vanade provokatsioonide lõksu.

2️⃣ Teine element – meie aktiivne osalemine Suures Pildis.

Igaüks meist on ellu põimitud kui väga tähtis element.
Kõik meie tegevused füüsilises maailmas on vaid vahendid, et tunda oma ühendust ühtse võrgustikuga, ühineda hingega ja kogeda üldisi protsesse. Elul on jõud, mis ületab igasuguse meie soovi ette arvutada, kontrollida või “ette valmistada”. Kas on siis mõtet arvutada ja kontrollida?

Palju tõhusam on keskenduda sellele, et elada võimalikult siiralt ja kooskõlas oma südamega. Sest siis sobitud elu endaga ja võid sellele toetuda, tundes, et oled jumalike jõudude vooluga kantud.

Sa lihtsalt usaldad elu, teades ette, et kõik on vaid kogemus. Ja siis ei ole hirmus eksida (teos, inimeses, valikus), sest eksimusi tegelikult ei ole. Iga väline tegevus peegeldab alati meie hinge vajadust.

Kui hinge vabastamiseks mängulistest illusioonidest on vaja, et me kogeksime nullimist, kaotust, pettumust, ebaõiglust, haigust või reetmist – siis see juhtub niikuinii. Kuid palju pehmemalt ja kasulikumalt, kui me tõuseme olukorrast kõrgemale, säilitades rahu ja kooskõla iseendaga, oma Hingega.

Isegi kui toimub ootamatu “force majeure”, mõistad, et see on osa Suurest stsenaariumist.
Kui see juhtus, tähendab, et see on kasulik kõigile osalejatele ja protsessile tervikuna. Ja kui säilitad aususe iseenda ees, ilma teesklemiseta, järgides sisemist tõuget, mitte välist otstarbekust, jääd oma hinge juhituks.

Meie sisemine hääl teab täpselt, et oleme surematud, et oleme osa Jumalast, et meie saatus on kaunis. Kui me oleme südamega ühenduses Temaga ja usaldame, siis välise reaalsuse ootamatutes muutustes jääb meisse hämmastav sisemine rahu. Ja siis pole meil midagi karta, sest teame: mis ka ei juhtuks, oleme elule lõpmatult väärtuslikud. Saame alati toetust ja pärast igat pööret ootab meid uus avatud uks ja uued imelised võimalused.

Meie hinge ülesanne nüüd – väljuda mängust.
See tähendab osata mängida, kiindumata rekvisiitidesse, sest väline mäng kukub ja muutub igal hetkel. Kui aga püüate endiselt teistele tõestada, kui tublid te olete, või ahastate nähtavate tulemuste vähesuse üle – siis olete ikka veel mängus. Ja elu õpetab selle eest. Kui olete juurdunud Mängu, siis olete Mängu tegelane – ja hävite koos selle hävinguga.

Meie elu varasem kogemus õpetas meid pingutama ja aktiivselt tegutsema välises maailmas. Me kõik oskame mingil määral ennast sundida ja motiveerida väliste saavutuste poole. See oli õige eelmistel aastatel, aga nüüd on kõik vastupidi. Iga kord, kui püüate kõigest väest välist korda luua, pööramata tähelepanu sisemisele, raiskate oma surematuse eliksiiri, oma täituvust tulevase elu jaoks.

Seepärast – ükskõik millises turbulentsis (välises või sisemises) olete – on vaja kõigepealt suunata kogu tähelepanu sellele, et leida rahu punkt enda sees (igal ühel on oma viis seda teha).
Just sellest punktist lahti rullub nüüd Reaalsus. Ja see on oluline, mitte välised teod ega see, kuidas me mängime erinevaid süžeesid.

Tuleta endale meelde, kui ainulaadses ajas me elame. Keegi enam ei hakka vaesuses või kannatuses elama selles tähenduses, nagu see oli eelnevates eludes. Aga Annetest, millega me astume uude maailma, meie hinge säravast rõivast – see sõltub nüüd sellest, kui palju valime igavesest enda sees, mitte kaduvast väljastpoolt.