Märts tundub sel aastal nagu pöördekuu, kus sisemine muutub olulisemaks kui väline, ja sündmuste tempo meie ümber justkui proovib meid vastupidavuse suhtes. Ei pruugi juhtuda midagi dramaatilist, kuid tundlikkus võib tugevneda ning võib tekkida tunne, et harjumuspärased toed ei kanna enam nii nagu varem. See on aeg, mil paljut ei näidata mitte valjude märkide kaudu, vaid peente kehatajunähtuste, meeleolu ja äkilise soovina elu lihtsustada ning üleliigne ära võtta. Ja selles on tarkus. Märts toob sageli seisundi, kus hing ei küsi uusi vägitegusid, vaid ausust ja leebust iseenda suhtes.

Selles kuus võib pinnale tõusta see, mida on kaua talutud ja edasi lükatud. Mitte sellepärast, et te oleksite nõrgad, vaid sellepärast, et süsteem on küps. Mõne jaoks on see väsimus pidevast kontrollist, mõne jaoks kahtlus valitud suunas, mõne jaoks ärevus ilma selge põhjuseta. Märts ei ole niivõrd vastuste kuu, vaid sisemise kompassi häälestamise kuu. Kui püüate jõuga selgust välja pressida, libiseb see käest. Kui lubate endal aeglustuda ja kuulata, hakkab selgus ise kokku tulema, justkui seestpoolt.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.