Madal enesekindluse tase.
See on madala elujõu tagajärg. Elujõu tase sõltub enesekindlusest ja oskusest usaldada oma tundeid, elada oma elu, uskuda oma võimetesse ja võimalustesse – ehk siis armastusest iseenda vastu.
On mitmeid märke, mis viitavad madalale eneseusaldusele:
- Ülitundlikkus kriitika suhtes ja võimetus sellega toime tulla, sest kõik võetakse isiklikult.
- Pidevad mõtted oma puuduste, ebatäiuslikkuse või kehaomaduste üle, mille pärast tuntakse häbi, ja sellest tulenev pidev enesesüüdistamine.
- Võimetus rääkida vabalt endast ja oma väärtustest ilma pinge ja hirmuta.
- Vestluses vaikimine ja häbelikkus, soov pigem vait olla kui oma arvamust avaldada.
- Soovimatus riskida ja hirm mugavustsoonist välja astuda.
- Enda pidev võrdlemine teistega, kusjuures alati negatiivselt, ja sellega kaasnev tunne, et oma positsioonist pole võimalik väljuda.
- Soovimatus teha iseseisvaid otsuseid ja hirm vastutuse ees oma elu ja valikute eest.
- Komplimentide tajumine kui sarkasmi või ebasiirust – neid on lihtsam mitte uskuda kui tänuga vastu võtta.
- Veendumus, et sa ei ole armastust ja tähelepanu väärt, ja püüd tõestada vastupidist ülepingutades või saavutada tähelepanu enda piinamise kaudu.
- Soov panna vastutus oma elu eest teistele.
- Süüdistamine lähedasi oma probleemides ja pahameel maailma vastu, kuna see pole selline, nagu sina sooviksid.
- Krooniline stress ja haigused, mis on tingitud negatiivsest ja kurnavast suhtumisest iseendasse.
- Alistuv ja kannatlik käitumine suhetes, võimetus enda eest seista.
Seda loetelu võiks lõputult jätkata, sest madala energiatasemega inimene viibib sellistes energiaväljas, mis tõmbavad ligi olukordi, mis kinnitavad tema negatiivseid uskumusi.
Näiteks uskumus „Ma ei suuda“ on sageli väljastpoolt peale surutud ja sageli ei mäletata, millal see juhtus, sest sellised mõtted juurduvad juba varases lapsepõlves, kui lapsele ei antud vabadust ega usaldatud teda isegi siis, kui see oleks olnud võimalik.
“Ma ei suuda” on alati kellegi teise hääl. Kui proovida seda fraasi ümber pöörata – “Ma suudan” –, hakkab see väide kinnitama sinu tugevust. Jääb vaid leida tööriistad ja teadmised selle väite realiseerimiseks.
Iga inimene suudab oma elus teha kõike, mida ta tõeliselt soovib. Küsimus on eneseusalduses, oskuses võtta vastutust oma elu, otsuste ja nende tagajärgede eest. Just see usaldus protsesside vastu annab tohutult energiat ja elujõudu.
Maailmas eksisteerib nähtamatu jagunemine ohvriteks ja loojateks. Ohvrid ei usu oma jõusse ja väldivad vastutuse võtmist oma elu üle, loojad aga usaldavad oma jõudu ega loobu oma energiast teiste kasuks.
Ohver ootab alati, et maailm iseenesest muutub ja kõik saab olema tema soovide kohane. Selline ooterežiim röövib elujõudu ja unistuste elu elamise võimalust.
Reaalsuse looja aga kujundab oma elu tuginedes sisemistele teadmistele ja kogemustele. Ta õpib pidevalt ja toetub oma jõule, mida tal alati jätkub, sest ta valib elada oma elu täpselt nii, nagu ta soovib. Veelgi enam, kõik vajalik realiseerub õigel ajal.