Esialgu pean mainima, et teema, millest räägin, ei ole eriti huvitav nooremale põlvkonnale, kes tunnevad end maailma keskpunktina. Noored oskavad elu hüvesid kergesti vastu võtta ja tunnevad end nendeks automaatselt väärilisena. Kuid see teema on oluline nende jaoks, kelle kasvatuse või elu jooksul kogetud piirangute tõttu võib olla keeruline võtta vastu midagi, mis ületab igapäevase hädavajaduse piire.

Samuti on see teema vajalik neile, kes juba oskavad elu häid asju vastu võtta, kuid soovivad laiendada oma võimaluste piire.

Esiteks tahan öelda, et on täiesti normaalne, kui sa pole valmis midagi paremat oma ellu vastu võtma! Pikka aega oli armastuse energia ja vaimsuse  avastamine võimalik ainult sügava keskendumise kaudu, ilma, et häiriksid erinevad välised ahvatlused. Varasemates maailma must-valgetes mängureeglites võis liigne keskendumine välistele hüvedele viia hingelise valguse kaotamiseni.

Seetõttu ongi välja kujunenud sellised ütlused nagu:

• Parem varblane peos kui tuvi katusel.
• Ära naera, muidu võid hiljem nutta.
• Liigne headus pole hea.
• Parim on hea vaenlane.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.