Meie ajalooline aeg

Praegu elame sellises arengufaasis, kus ilma vastutust võtmata nende emotsionaalsete seisundite eest, mida me endast kiirgame, ei ole võimalik oma elu juhtida. Eriti siis, kui välised sündmused raputavad meid nagu vulkaan.

Meie mõistusel on raske uskuda, et väline reaalsus kajastab alati seda, mis on sees. Aga sees… on kosmos. Peale meie iseloomujoonte ja harjumuspäraste käitumismustrite elab meie alateadvuses sajanditepikkune hingede kogemus. Just see kerkib nüüd pinnale, näidates end algul väliste vapustustena. Näib, et see tuleb “eikusagilt”, kuid tegelikult – kõik sünnib seestpoolt.

Inimesele, kes elab vaid reageerides välistele ärritajatele, tundub hirmus mõelda, et “kõik on oma”. Sest kolmemõõtmelises maailmas tähendab see: kas “nemad süüdi” või “mina süüdi”. Aga süüdlast pole olemas. On vaid need, kes kogevad oma varasemate valikute tagajärgi. Ning ainult nende valikute teadvustamine, vastuvõtmine ja andestamine toob võime teha uusi valikuid. Just seda nimetataksegi Elu Kogemuseks.

Mälestuste valgus ja varjud

Olen endalt küsinud: miks meenub tundlikkuse ja mälukanalite avanedes esmalt raske – sõjad, nälg, valud? Kus on õnn? Vastus on lihtne: meie “kolmemõõtmeline aju” on häälestunud esmalt madalale sagedusele. Kui sõidame mööda maanteed ja ühel pool laiub roheline väli, aga teisel pool põleb mets, kummale poole me vaatame? Loomulikult sinna, kus leegid.
Aga nüüd õpime harjutama end nägema ilu, märkama valgust igas olukorras. Seestpoolt hakkavad ärkama kaunid seisundid – ja me hakkame neid kiirgama välja.

Tõde seisneb tajus

Oleme juba tajunud, et seisundi tuum ei seisne faktides, vaid selles, kuidas me neid tajume. Välisele vaatlejale võib tunduda, et sinu elus toimub “kaos”, aga sinu jaoks see on suurim vabanemine! Nagu uuestisünd, hingamine täis kopsudega! Ja samal ajal võib väliselt harmooniliste lugude sees kellelgi ikkagi olla hingevalu. Kõik sõltub sellest, kui sügavas ühenduses oled oma sisemise tõega.

Need samad lihtsad sõnad – “ei, aitäh” – võivad öelduna vihaga külvata vaenu, aga rahu ja vastuvõtuga lausudes hajutada pinged koheselt.

Meie loov kiirgus

Me kõik kanname alati maailma oma seisunditega. Nii nagu negatiivsed tunded loovad sõlmi, mis hiljem peegelduvad sündmustes, nii ka oma vabanemisega me lahustame need. Kõik, mida näeme, on meie endi kiirgus.
Ja kõige üllatavam – ka imekaunid loojangud, õrn linnulaul, kevadine vihm – see on samuti meie enda olemuse peegeldus. Kvantfüüsika kinnitab: ilma vaatleja teadlikkuseta pole ka reaalsust.

Hingeselgus segaduse keskel

Jah, väljastpoolt näeme me kataklüsme ja kaost, vana maailma kokkuvarisemist. Aga sees — aina rohkem selgust ja vaikset teadmist: kõik kulgeb täpselt nii, nagu peab. Nagu mägioja, mis kandes kive ja liiva tekitab küll segadust ja purustusi, aga samal ajal toob uue viljakuse. Just praeguse tormilise aja sees on meil võimalus valida südamest. Valida oma tõest, mitte hirmust.

Meie maailm sünnib meie kiirgustest

Sageli tunneme abitust, justkui ei saaks välist farsilikku elu mõjutada. Aga siis tuleb meenutada: maailm sünnib sinu seest. See, milles sa istud, mida näed, mida puudutad – vastab sinu vibratsioonidele. Kõik ilus, mis sul on, on sinu enda kiirus ja valgus.

Ükskord mõistsin: isegi kauge mägiküla, kuhu sattusin ja kus nägin rohelist kaljut sinise ookeani ääres, oli seesama pilt, mis kunagi ammu rippus mu köögi seinal postkaardina. Ma olin seda “joonistanud” oma vibratsiooniga.

Märka ilu, märka valgust

Kogu elu annab meile pidevalt peegeldusi – nii raskusi kui õnnistusi. Ka hommikune taevas, väike linnuke aknal, vanaema savikauss – kõik on sinu hinge materialiseeritud kingitus.
Sa ei pea “sundima” end positiivseks, vaid lihtsalt märkama head, mis juba sinust voolab. Tänulikkus kasvatab seda. Ja raskused tulevad selleks, et aidata sul midagi endas vabastada.

Elu kui valguse peegeldus

Meie ülesanne on tajuda: iga ilu, mis meid ümbritseb, on meie endi kiirguse vili. Ning ka see, mida tunneme keerulisena, on meid õppetunnina rikastanud. Ja kui me keskendume sellele, mis meis juba särab, tugevneb loov energia.

Seega – märka seda headust, mis on juba sinus ja sinu ümber. Märka, kuidas iga nähtus, iga pisiasi on tegelikult kingitus. Sest sina oled loov kiir, elav priiism valgusest. Ja sealt sünnib kogu sinu maailm.