Laiskus kui illusioon: miks enesepiitsutamine ei tööta

Laiskus – võib-olla üks „populaarsemaid“ puuduseid, mida inimesed tahavad endas välja juurida. Kuid laiskust sellisel kujul tegelikult ei eksisteeri. See, mida me nimetame laiskuseks (või prokrastinatsiooniks), on tegelikult enda tõeliste soovide sabotaaž.
Kui inimesed püüavad seda „puudust“ välja juurida, muutub see sageli hoopis tugevamaks. Ja niipea kui lubame endale mõtte: „Miks ma olen nii vale? Miks mul ei tule välja?“, kinnitab mõistus kohe selle narratiivi – meenutades kõiki hetki, kus „jätsime midagi tegemata“ või „teinuksime pidanud paremini“. Nii hakkame oma elujõudu loopima lõputusse enesehukkamisse, mille tulemusel meie ülesanded ei edene. Kaasaegses energiaruumis ei too enesevägivald enam tulemusi.
Mida teha, kui tunned „laiskust“?
Kasulikum on endale ausalt öelda: „Ma ei taha seda praegu teha. Sellel on minu sees mingid põhjused.“ See ei tähenda allaandmist – see tähendab aru saada, et oma energia suunamine enese halvustamisele on mõttetu. Enamik sisemisi etteheiteid ei ole üldse sinu omad – need on pärit väljastpoolt, ühiskona ootustest ja nn „maatriksi programmidest“.
Oluline on mõista, et enesekorraldus on alati suhteline. Inimese jaoks, kes elab tänaval, tundub sinu organiseeritus üleloomulik. Aga inimese jaoks, kes juhib suurt korporatsiooni, on see võib-olla ebapiisav. See aga ei tähenda, et peaksid end sundima olema sama organiseeritud nagu nemad – igaüks on oma teekonnal erineval tasandil.
Võrdlus lõksudega sotsiaalmeedias
Teine tugev enesekriitika allikas on sotsiaalmeedia – glamuursed ajakirjad, aga nüüd eriti TikTok, Instagram ja teised platvormid. Seal näeme ainult edulugusid ja hakkame uskuma, et teistel läheb paremini. Kuid see on illusioon. Ka kõige edukamatel inimestel on oma ebaõnnestumised ja valud. Ükski inimene ei saa siin Maal avaldada kõiki elu aspekte täiuslikult ja korraga – selline on „Maa mängu“ reegel.
Tee seda, mis päriselt meeldib
On kätte jõudnud aeg, kus on palju olulisem mitte toita seda, mis sind lõhub, vaid suunata tähelepanu ja energia millegi tegemisele, mis pakub rõõmu just praegu.
Paljude jaoks tundub mõte: „Tee seda, mis meeldib“ ähvardav – sest ühiskond õpetas meid mõtlema: „Aga kes siis töö ära teeb?“ Kuid tõeline lahendus peitub hoopis selles, et anda endale luba jõuda rõõmu kaudu uue energiatasemeni. Võid joonistada, tantsida, panna lilli ümber, küpsetada kooki või jalutada pargis. (Ei, see ei tähenda lõputut scrollimist telefonis.)
Kui teed midagi, mis päriselt meeldib, muutub sinu kehas tervenisti hormoonide ja energiatasakaalu „kokteil“. Tõstad oma vibratsiooni ja märkad, et ülesanded, mille ees varem seisid, tunduvad kas lihtsamad või hoopis tähtsusetud. Mõnikord märkad üllatusega, et oled need „vahepeal“ juba ära teinud.
Eneseareng = enese aktsepteerimine
Oluline on meeles pidada: mitte rahulolematus enda suhtes ei tee meid paremaks, vaid enese aktsepteerimine. See tähendab märgata ausalt neid kohti, kus tahame muutuda, ja koguda energiat tegevustest, mis annavad meile jõudu. Alles siis saame vaadata oma „tegemata asju“ uuest, rahulikust ja loovast vaatepunktist.