Avatud energeetiliste piiridega elada on väga raske. Eriti siis, kui sa ei ole veel õppinud oma energiavälja juhtima. Tuletan meelde, et empaat on inimene, kelle energeetilised piirid on täielikult avatud ja kes nagu käsn imeb oma välja, ning laseb läbi oma füüsilise keha kogu selle energia, valu, sümptomid, tunded ja emotsioonid, mis kuuluvad nendele inimestele, kes on tema lähedal. Empaat läheb rahva sekka ja tal hakkab halb. Sest tema energeetilised piirid, lastes endast läbi liiga suure hulga ja voolu raskeid võõraid energiaid, lihtsalt ei pea vastu.

Mida võimsam empaat ise on, seda raskem on tal alguses. Lapsepõlves hakkab nii tundlik laps ette kartma eesootavaid perekondlikke pidustusi või külaliste tulekut. Ta saab väga kiiresti aru, et pärast võõraid inimesi hakkab tal halb. Nii raske, nagu oleks temast kõik jõud välja pumbatud. Ta võib isegi mõneks ajaks pikali jääda, ilma et ta oleks füüsiliselt millegagi haige. Lihtsalt ei ole jõudu isegi püsti tõusta pärast seda, kui sa oled näiteks käinud kellegi pulmas või juubelil, kus oli palju inimesi. Seetõttu hakkab empaat aja jooksul rahvamasse ja pidustusi võimaluse korral vältima, uskudes siiralt, et ta on „mingisugune teistsugune, mingisugune vale“. Kuid see ei ole nii.

Empaatide roll maailmas on praegu tõepoolest suur. Nende ülesanne üldinimliku eesmärgi vaatenurgast on hoida Maa energiavälja. Ei rohkem ega vähem, kuid nii see ongi. Samas ei tasu selle üle uhkust üles puhuda, eriti arvestades, et vastutus nii tõsise ülesande eest on väga suur ja tööd tuleb teha palju.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.