Illusioon ja reaalsus headusest ja kurjusest – mida need inimteadvuses tegelikult tähendavad?

Kristlikud dogmad räägivad Kristuse taevaminekust, mis sümboliseerib vertikaalset liikumist kõrgemale. Samamoodi selgitatakse hinge arengut sageli kui tõusu kõrgematesse sfääridesse. See loob mulje, et areng on alati suunatud ülespoole, samal ajal kui religioosne karistus – põrgu – asub justkui kusagil madalamal. Seega käsitletakse arengut sageli ühesuunalise liikumisena.

Samuti toetab evolutsiooni idee seda arusaama, viidates inimese arengule ahvist lineaarses suunas. Kuid tegelikkuses on areng palju mitmekesisem. Hing ei liigu mööda redelit, kus iga uus aste viib kõrgemale tasemele. Tegelikult seisab hing oma keskmes ja avardab oma võimeid igas suunas, uurides loomingu erinevaid aspekte.

Kas kurjus on tõeline või illusioon?

Ühelt poolt võib öelda, et kurjust ei eksisteeri, kuid seda on raske mõista. Kui inimesed usuvad kurja olemasolusse, loovad nad selle oma hirmudest ja uskumustest. Näiteks saatanasse uskujad annavad sellele oma energia ja muudavad selle enda jaoks reaalseks. Need, kes saatanasse ei usu, ei tunne selle mõju, sest see pole nende reaalsuses olemas.

See on justkui hirmude kollektiivne projektsioon. Paljud inimesed loovad seda energiat andes ja kujutavad saatanat kui iseseisvat jõudu. Kuid tegelikult on see kunstlik konstruktsioon, mille jõud tuleneb üksnes nendest, kes sellesse usuvad. See on illusioon, mis kaob nende jaoks, kes lõpetavad selle toetamist oma usuga.

Kuidas me loome oma reaalsuse?

Meie mõtted ja tunded kujundavad meie reaalsuse. Iga mõte on seeme, mis võib kasvada ja mõjutada meie elu. Kui keskendume hirmudele ja piirangutele, tõmbame ligi seda, mida kardame. Kui aga suuname oma energia armastusele ja loovusele, loome positiivseid kogemusi.

Headus ja kurjus on nagu ühe terviku kaks poolt – nagu õuna ülemine ja alumine külg. Need pole eraldiseisvad jõud, vaid ühe reaalsuse erinevad ilmingud. Kui keskendume hirmudele, loome nende põhjal piiratud reaalsuse. Kuid avardades oma teadvust ja uskudes loomise jõusse, saame kogeda elu täiesti uuel tasandil.

Unenägusid ja teisi reaalsusi ei saa pidada pelgalt hallutsinatsioonideks. Need on väljendused teatud “objektiivsetest” reaalsustest, mida me oma füüsilises maailmas ei suuda otseselt näha. Teised reaalsused järgivad oma reegleid ja loogikat, mis võivad tunduda võõrad, kuid on meie reaalsusega siiski seotud.

Teadvus koosneb mitmest tasandist, millest me sageli teadlikult ei mõtle. Iga tasand loob oma reaalsuse ja kõik need reaalsused on osa suuremast tervikust. Kui me avardame oma arusaama, hakkame nägema, kuidas need tasandid ja reaalsused omavahel põimuvad.

Headus ja kurjus on osa tervikust, mille me ise loome. Teadvustades oma mõtteid ja tundeid, saame oma reaalsust muuta. Kogu maailm ja selle reeglid on peegeldus sellest, kuidas me oma teadvust kasutame. Selline arusaam aitab meil leida tasakaalu ja avardada oma piire.