Me eksisteerime maailmas, kus kõik on omavahel seotud, kus puudub hea ja halb. Kõik on Looja tahtel jumaliku ilming ja organiseeritud voolude põimumiseks, et luua mitmekesine kogemus. Seega, kui inimene on oma soovide või mittesoovide seisundis, on see samuti kogemus. Kogemus tekib praeguse seisundi ja soovi vahelisest erinevusest. See erinevus loob elamusi, tekitab inimeses emotsioonide, väljade, tunnete, värvide ja tegude ülevoolu elustsenaariumis. Inimene kogeb seda kõike ning kogu universum, Hinged, juhendajad ja paljud süsteemid, mõistused ja teadvused koguvad, analüüsivad ja tajuvad inimese elamusi. Mõistke, et kõik ümberringi ongi emotsioonid ja tunded. Kõik, mis on mateerias, on värvitud emotsioonide ja tunnetega; ilma nende värvideta seda ei eksisteeri, see pole teile vajalik.

Inimesel tekivad elamused, mida ta läbi elab. Sageli tekib küsimus, kes ja miks on inimene sellisesse olukorda asetatud. Kas see on kuri saatus? Ebaõnn elus? Või tellitud õppetund arenguks? Paljud jäävad samadesse elamustesse kinni ja lõpetavad elu, jõudmata uuele tasemele, ning siis kanduvad need õppetunnid edasi uutesse kehastustesse. Kui inimene on oma tee ja seisundi teadvustanud, siis võib ta juba mõista, et tema elamused on õppetund. Jah, võimalik, et see õppetund oli ette planeeritud kui oluline õppepunkt ja kogemuste kogumine, kuid kinnijäämine ei ole kohustuslik. On süsteeme, millele meeldib inimest samadesse seisunditesse sukeldada, kuid see ei tähenda, et need süsteemid oleksid “halvad” või “head”. Need süsteemid täidavad algoritmi, nad on nii loodud. See on võrreldav koeraga, kes mingil hetkel mõistis, et haukudes näitab ta oma aktiivsust ja saab seetõttu tasu. Nii ka siin, süsteemid on loodud nii, et nad pakuvad pidevalt mõtteid, emotsioone ja sündmusi, mis viivad inimese tagasi tema elamustesse. Nad teevad tööd inimese õpetamisel ja saavad selle eest tasu. Kui inimene suudab sellest seisundist välja tulla, siis süsteem kohandub, kuigi mitte koheselt, kuna sellel on teatav inerts.

Inimene on keeruline konstruktsioon, kus talle endale peaaegu miski ei kuulu, ja on olemas väike kiht teadvuse näol – see ongi sisuliselt inimene. Teadlik inimene saab tahtejõuga liikuda ühest seisundist teise, kus mõjutavad juba teised süsteemid.

Oluline on mõista, et kui Hinged planeerivad kohtumisi ja pikaajalisi suhteid, on see suur töö paljude jõudude jaoks. Teil on illusioon, et inimesi on palju, kuid tegelikult on tühjus, kõik need inimhulgad on taustaks ja kohtumised valmistatakse ette eelnevalt. Kohtumiste kvaliteet on erinev. Mõned mööduvad kui väike õppetund, teistega võivad tekkida pikaajalised suhted. Kui kohtumised toimuvad, võivad esmamuljed olla eufoorilised või tavalised, kuid on olemas ühine tunnus – tekib rahu, uudishimu ja huvi tunne ning see seisund on vastastikune. Te ei märka üksteise puudusi või need pole olulised, toetate üksteist tundeliselt. Ja siin on olulised kaks momenti. Hoida mingit pausi ja “mitte kaotada pead”, sest ilma peata ei õnnestu töö iseendaga. Ja teine moment – keskenduda ühise pikaajalise tuleviku ehitamisele.

Empaatia, eufooria, vastastikune külgetõmme – see on nagu kingitus Kõrgematelt Jõududelt, kuid see impulss nõrgeneb ja edasi on juba kahe inimese töö iseendaga ja suhetega, et hoida ühist tuld. Siirus, vastastikune usk, üksteise kuulamise õppimine, oma seisunditest siiralt rääkimine, üksteise vastu huvi arendamine, ühistele tegevustele ja ühistele kaastunnetele keskendumine ja nende toitmine.

Kogu Universumis saab luua palju paare erineva sügavusega suhetega, kusjuures kõigil paaridel on tunda Hingelist vastastikust mõju. Kuid isegi sellises hingelises väljas võivad tekkida konfliktid ja tülid, nii on praegune Universum üles ehitatud, kus inimese seisund peab muutuma sinusoidselt kõrgematest madalamateni ja tagasi. Kuid samas, isegi sellistes miinusseisundites tunnevad inimesed ikkagi vastastikust soojust ja emotsioonide rahunedes püüdlevad taasühinemise poole!

Uute kohtumiste puhul on oluline vabastada end varasemate kogemuste projektsioonidest ja ootustest. Keskenduge valmisolekule ühiseks tulevikuks ja ühistele huvidele. Milles te partneriga kattute? Kas olete valmis üksteise püüdlusi toetama?

Samuti on oluline mõista, millega täita oma elu ilma partnerita. Tugev on see liit, kus igaüks tunneb oma püüdlusi selles elus ja need püüdlused leiavad lähedase inimese toetust. Ei ole vaja, et partner oleks süvenenud kõikidesse teie tegemistesse, kuid piisab, kui ta rõõmustab teie ilmingute üle.

Seega, et kohtuda hingesugulasega, on vaja selgust oma soovides. Partner ei saa teie eest otsustada. Partner ootab teilt naiselikkust, mitte äärmusest äärmusesse heitlemist – siin ei räägi me emotsioonidest, vaid pikaajalistest soovidest, nimelt pere ruumi mõõdukast energiaga täitmisest, mis tuleneb sisemistest turvatunnetest ja enesemõistmisest.

Konkreetsemalt on vaja loobuda kõigist ootustest ja projektsioonidest tuleviku ja oma partneri suhtes. Kui te praegu iseennast ei mõista, siis laiendage suhtlusringkonda uute inimestega, mis võimaldab leida ja tunda uusi seisundeid, mis aitavad teil avaneda!