Elad pideva tundega, et oled ebapiisav ja sa pole vastavuses vajaliku tasemega, mida loob sinu abikaasa või elukaslane. Mida sina ka ei teeks, abikaasa või elukaaslane alati sind kritiseerib ja leiab puudused. Sa tead, et sinu mehel on olemas armuke, kuid  siiralt usud, et ise oled kõiges süüdi. Sa pole piisavalt hea voodis ja seksis, sinul on olemas miinused välimuses. Sa oled süüdi mehe petmises ja kõiges selles, mis toimub sinu perekonnas. Koduloom on kriimustanud tapeeti seinal, remont kodus on veninud, lapsed koolis halvast õpivad, söök pole maitsev. Abikaasa või elukaaslane pidevalt solvab ja kui sa tahad lahku minna, siis ta kohe muutub, kingib lilled ja palub andeks. Kui rahuned maha, taas kuuled tema inetud solvamised. Sa ei mõista, kes sa temale oled. Sinul puudub oma arvamus ja kui tekib mingi idee või mõte, sa kardad sellest rääkida, sest kardad olla tema silmis rumal. Sa kogu oma aja pühendad perekonnale ja kui leiad mõne vaba minuti enda jaoks siis süüdistad ennast, nagu oleksid midagi varastanud. Sinul tihti muutub tuju. Kui oled ilma abikaasata või elukaaslaseta saad lõbutseda, naerda, midagi jutustada, kuid kui tema ilmub sinu kõrvale sa hirmust tõmbud kägarasse. Sa ei tea mida sa ise endale tahaksid, kuid täpselt tead mida tahavad teised. Sa ei osta midagi endale, sest ei oska valida või vastupidi sinu kapp on täis asju, mida sa ei kanna. Kuid kui ostad kingituse enda emale, kõik imestavad kui hea maitse sinul on. Oled nartsislik ohver mitte ainult oma abikaasaga või elupartneriga, kuid samas ka suhtlemises sõbrannadega, töökaaslastega ja vanematega. Sinu elu on pidev soov meeldida teistele ja olla nende teenistuses.