Ruumienergia häälestab meid elu süvitsi kogema. Ümbritsev õhkkond justkui pulseerib pärisusega, peegeldades meie tegelikku reaalsust. See on valmisolek vastu võtta kogu oma olemise spekter — triumfihetked, rasked katsumused, naeru- ja kurbuseperioodid. Sa ei ole masin, mis toimib rangete standardite järgi, vaid Jumala loodud elus olend, kellel on õigus tunda iga emotsiooni ja igat oma tunnet nende kogu rikkuses.

Luba endale igasuguseid kahtlusi. Ära laida end ebakindluse pärast, ära süüdista end hirmude pärast. Need tunded ei ole puudused, millest tuleks vabaneda nagu tarbetust ballastist, vaid su Hingest tulevad vihjed, mis juhatavad kasvu ja arenguni.Neist üle astudes taipad endas veelgi suuremat potentsiaali ja muudad oma maailmapilti. Sinu psüühika räägib sinuga aeg-ajalt ning aitab märgata puhastumisprotsesse, minna isegi vaatleja‑meelest kaugemale ja lihtsalt kogeda end kui Looja osakest.

Puhasta oma sisemine ruum kõrvalisest mürast ja ebausaldusväärsest infost. Lakka orienteerumast teiste arvamusele. Sinu sisemine kompass näitab õigemat teed kui ükskõik milline kõrvaline nõuanne — sest sina tunned seda. Anna endale õigus olla ebatäiuslik. Iga sinu iseloomujoon on tõmme sinu ainulaadse individuaalsuse pildis. Ideaalset “nii peab” ei ole olemas — on vaid sinu kordumatu tee “nii nagu välja tuleb”.

See ongi improvisatsioon ja laveerimine oma reaalsuse voos. Seda harjumuspärast stabiilsust, millesse me harjunult klammerdume, ei ole enam. Stabiilsust pole isegi sees — mis siis veel rääkida välisest maailmast ja ümbritsevatest inimestest.

Leia julgus teha pause — isegi siis, kui olud räägivad vastupidist ja meel ajab paanikamõtteid. Ära torma tempo järele, peatu ja kuula ennast, oma keha. Vaikus on tõe otsinguil parim abiline ning toetuspunkt on koondunud tunnetus oma maailmast ja teadvusest. Alles pärast seda on võimalik ümbritseva ja oma oleviku pildi täisväärtuslik tajumine.

Tunnista enese eest hoolitsemise tähtsust. Pööra endale tähelepanu, mõtlemata, “kuidas see teiste silmis paistab”.

Hooli tervisest, vaimsest selgusest ja Hingest on iga elusolendi põhiõigus. Ära eira intuitsiooni signaale: see on selles maailmas samasugune teejuhataja nagu Looja voog. Olgu su unistused erksad ja valjud. Las need saavad kuju ja eesmärgid — ära karda unistada laialt. Reaalsus sünnib esmasest valguse ja tunde impulsist, kasvab siis mõtetega ja materialiseerub. Sõnasta soovid julgelt ja kartmatult: maailm on tähelepanelik vaid nende unistuste suhtes, mis sünnivad puhtast südamest, kiirates eredat valgust üles ja sissepoole Universumisse.

Õpi kehtestama piire. Keeldumine on lugupidamine iseenda ja teiste vastu. Piirid kaitsevad sinu sisemist ruumi, füüsilist ja emotsionaalset seisundit. Leppi oma ainukordsusega. Sa ei pea kellegi ootusi täitma ega vastama stampidele. Oluline on jääda truuks iseendale, mitte ümbritsejate ettekujutustele. Luba endal olla liikumises. Elu on põnev rännak täis ootamatuid pöördeid. Iga etapp on tähtis, iga kogemus on kasulik ja juhuseid ei ole. Ja muidugi, kõige julgem: sa ei pea kellelegi meeldima.

Piisab, kui oled sina ise — sellest täiesti piisab. Sinu väärtust ei mõõdeta kiituste või saavutuste arvuga, vaid sisemise rahu ja kindlustundega, et käid oma teed — südame teed. Kõik muu läheb ühel hetkel sellega kooskõlla.Usu oma sisemisse Minaisasse.

See kannab vastuseid kõigile küsimustele ja juhib sind ainsal õigel teel — teel tõelise iseendani. Ükskõik kui palju marsruute ees ka ei oleks, kõik nad viivad ühte sihti, pakkudes sulle valikuvabadust ja rohkelt viise jõuda kohta, kus oled päriselt vajalik ja tõeline. Ja ilmselt kõige tähtsam — ole avatud.

Just avatus annab tõelise kaitse ja voolava “stabiilsuse”, mida me nii kardame ja mille ette me instinktiivselt ehitame tõkked enda ja välismaailma vahele, oma lähedaste ja tuttavate vahele. Avatud inimene osutub vankumatuks, sest teda on mõttetu rünnata — avatul ei ole nõrku kohti.

Kõik “nõrgad kohad” on kompleksid, traumad, ekslikud uskumused ja madal enesehinnang. Need moodustavad hapra kooriku, mille kaudu välismaailma löögid pääsevad sisse, tekitades stressi, ärevust ja tasakaaluhäireid. Aga avatud inimesel neid “puudus‑programme” ei ole.

Tema teadvus on vaba piirangutest ja sõltuvustest, seetõttu ei reageeri see agressioonile (nagu “oodataks”), vaenulikkusele või välistele kriitikanooltele. Süsteem tunneb inimeste nõrku kohti… Aga mis siis, kui nõrgaks kohaks saab süsteem sinu enda sees?
Kui tegutsed jõust, Vaimust — siis see (süsteem) ehmatab ja saab korraliku tõuke edasi. Ja kui see juhtub, muutub su elu kardinaalselt… Erinevatel teedel ja viisil — siin oled sa ise inimene, kohtunik, peremees ja oma alguse varas.

Sellised “sõnumid” lähevad mööda, neid puudutamata. Sest väliste ärritajate peale puudub sees vastukaja — organismi, teadvuse ja meele reaktsioonid on nullilähedased.Nii paradoksaalne on absoluutse turvalisuse loomus — see on elementaarne avatuse seisund maailma suhtes.

Siis saad olla elus — tõeliselt, tundlikult elus — ja hingata seda vabadust. Sest meie ümber on juba nii palju positiivset ja häid inimesi, keda me vahel ei oska hinnata, ei märka ja arvame, et nii jääbki. Luba endal olla igati sina ise — tunnetes, mõtetes ja saatuslike valikute vastuvõtmisel. Kui öeldakse, et “meie saatus on ainult meie endi kätes”, siis nii see ongi, ilma ilustamata. Nõnda saab “matriksimõtlemisega” tavalisest inimesest särav Hing, kellest saab Looja. Ja ta alustab alati üksnes omaenda reaalsusest, kus valguse voo vägi kasvab ning laieneb kõigele muule.