Tragöödia hetked – see on igaühe valik astuda ühtsusesse, mõista, et kõik on omavahel seotud, ühendada see, mis on erinevatel pooltel või astuda tühjusesse.

Meie ülesanne, kes me käime vaimse arengu teel, on teha nii, et inimesed, kes on sinu ümber, ei astuks sellesse tühimikku, hoida neid libisemast viha, vaenu, süüdistuste, karmi negatiivsuse poole. Kas sa suudadsäilitad inimlikkuse, headuse sellel hetkel või libised? Teisisõnu – kas sa oled hirmus või armastuses? Sisuliselt on see üks ja seesama.

Põhiline arusaamatus ja eksiarvamus, mida oleks soovitav endas hajutada, on see, et kõiki ei saa kaitsta, kui tugevalt sa ka ei pingutaks. Kuni iga inimese sees on jagunemine ja pimedus, tragöödiad jätkuvad. Ainus viis selle peatamiseks on jagunemise eemaldamine endast. Kui ühtsust mõistvate ja kõik endas ühendavate inimeste arv hakkab ülekaalus olema, siis see peatub. Seni, kuni me lükkame teiste peale vastutust enda elu eest, tragöödiad jätkuvad.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.