Me elame vabanemise hetke eelmistest mängudest, mis mõnikord lahustuvad ise, mõnikord rebenevad meist valusalt lahti ja mõnikord ei märka me neid üldse. Üks nendest on eneseteadvuse samastamine millegi välisega ja hoolimatus oma unikaalsuse suhtes.

Kõigile on tuttav väide: “ma mõtlen, seega – ma eksisteerin”. Nagu selgus, kui me mõtleme, siis me sageli allume mõtetele, mis on loonud need, kes mõtlesid enne meid. Me vaatame elu läbi teiste inimeste  prillide, mis ei sobi meie ja seejärel imestame, miks me tahame elada kellegi teise nägemuses ja meil puudub edu.

Ja muidugi on tipus meie infoajastu, mil väga kasulik on müüa välimustja välist: „Ma olen selline ja järgne mulle ja varsti oled õnnelik!“ Juba 15 aastat on inimestele aktiivselt müüdud illusiooni, et “Ma õpetan teid saama edukaks, vaimseks, väekaks. Mina olen edukas ja ma õpetan teid saama edukaks saama.” Inimene, mõtlemata sellele, kes ta ise oma ainulaadsuses on, küsimata endalt – kas me oleme näiteks samasugused marjad ühel põllul või üritame jäljendada kellegi teise teed.  Ehkki me võime olla hoopis kurk ja maasikas ning kuidas kurkki ei prooviks, ei saa ta kunagi maasikaks. Kuid kurgil on oma ainulaadsed omadused, mis maasikal puuduvad. Näiteks on kurk kõige võimsam aktiivse vee kandja, mis eemaldab kõik toksiinid kehast. Ehk igaüks on meist unikaalne ja me ei saagi olla sarnased.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.