Räägime  naisest, kes armastab kõrvadega. Ja sellest, kellele sõnu enam vaja ei ole. Öeldakse, et naine armastab kõrvadega. Ja see toimib kuni teatud seisundini. Sama moodi toimib idee „kasvatada temast mees“. Ka päästja rollil on oma koht.

Siin ei ole hukkamõistu. Siin on küsimus sisemisest toetusest ja terviklikkusest. Kui sul on sees tugi ja jõud olla nagu kalju, taandub sõnade mäng teisejärguliseks. Sa vaatad ainult mehe tegusid. Kui tegusid ei ole, pole mäng huvitav. Ka „kasvatamine“ ei tundu enam huvitav.See ongi terviklikkus. Milleks kulutada aega kellegi „päästmisele“, kui sa oled iseseisev ja piisav? Naine, kes astub päästja rolli, ei oma sageli just seda sisemist maailma ja toetust.

Muidugi on igale mängule siin maailmas oma koht. Aga see on mäng, kuhu sa paned oma aja. Ja see kestab täpselt kuni teatud seisundini.Kuni on jooksmine ja otsimine on see mäng. (Selle kohta hüütakse tihti: „Elu on mäng!“) Aga kui hüüe vaibub vaikuseks ja küpsuseks, hakkad sa päris elu tundma.

Sisemine tugi on naises oleva meheliku energia teema. Seda on teekonnal vaja. See on nagu turvis, mõõk ja kalju. Kuid tuleb hetk, mil võib selle kõik maha panna ja mõista: „Mul pole seda enam vaja. Ma tahan olla nagu manner ja tunda kallast (see on mehe teema).“

Siis tekib selge arusaam: „Ma ei taha kulutada aega poisi kasvatamisele. Seda aega saan ma panna oma ellu.“See ei ole kõigile kättesaadav ja igaühel on oma tee. Küpsus, sisemine tugi, enese aktsepteerimine ja enesearmastus muudavad mängu eluks. Kui küps naine räägib terviklikkusest ja sellest, et tal „pole huvitav kedagi taga ajada“, nimetavad paljud seda egoks või ülbuseks. Aga see ei ole nii. Ärge ajage küpsust segamini teismeliste programmidega.

Küpsus ei ole „mulle ollakse võlgu“. Ja see ei ole „ma olen eriline lilleke“. See on: „Ma olen olemas. Ma olen tervik. Ma ei ole parem ega halvem ma lihtsalt olen.“

Maailm on ammu olnud lõhestatuse seisundis. Praegu on moes edu taga ajada, tõestada, et oled eriline. See ongi mäng täies hoos.Sama on meestega. Kui sa sattusid naise otsa, kes nägi sinus rahakotti, ei tähenda see, et kõik on sellised. Kuid süsteem sosistab: „Mees peab ja on kohustatud.“ Ja paljud naised mängivadki „peab ja on kohustatud“ mängu. See ei ole küpsus.

Küpset naist kardetakse. Tugevat naist. Ja statistika „mehed jooksevad ära“ on lihtne: sageli nad ei küüni selleni ning neis räägib poisike, kes hakkab hindama: „Ta pole selline.“Küpsuses, kui sees on tugi, pole sõnad huvitavad. Huvitavad on teod. Milleks on sõnu vaja naisel, kes on leidnud toe enda seest ja suudab enda jaoks ise „mees“ olla? Milleks tal kulutada aega, et kedagi teises „kasvatada“?

Naljakal kombel tekib just nii täielikum pilt sellest, mis maailmas toimub. Ja jah süsteemile ei ole kasulik, kui sa oled terviklik. Sind pole enam võimalik mängu meelitada. Eriti siis, kui sa näed viltu, aga keeldud sellesse astumast. See lihtsalt ei paku huvi.

Sinna sisse jõudmine on mitme aasta töö. Minu tee oli 9 aastat üksi olla, olla see sama kalju. Ja ma ei ole seda hetkekski kahetsenud. Mehe sõnad ei paku mulle huvi. Mul on vaja õlga (mitte kaela see on mul endal olemas). Aga mehed, kes ilmusid, näitasid enamasti üht: „Ma tahan sinuga olla, aga midagi teha ei taha.“ Ja tugeva naise juurde tuli sageli see, kes ei suutnud olla tugevam ning arvas, et sõnadest piisab.Ja ma tundsin: mul ei ole huvitav kulutada oma aega kellegi teise kasvule ja „päästmisele“. Mul on tähtsamaid asju.

Mul ei ole huvitav sõnade mäng, mängud ja ema roll. Minu huvi on seal, kus ma tunnen mehe õlga. Kus ma tunnen jõudu, millele saan toetuda ja välja hingata. Minu jõud oli, on ja jääb. Aga kui mees tuleb mängima ma annan võimaluse end näidata. Kui tegusid ei ole ma ei vaja teda. Ja teda kasvatada ei huvita.

Ja see ei ole „enda üles tõstmine“. See on tarkus, mis on tulnud kogemuse ja aastatega. Ja sisemine tugi, mis on mind alati kandnud.See, mis praegu maailmas toimub, on tasakaalutus, millega on vaja tegeleda. Naised on otsustanud, et peab „välja võitlema“. Nad on otsustanud, et ei saa ilma meheta. Usu mind, sa võid olla õnnelik ka ilma temata. See ei ole kõigile, aga kui naine avab enda sees oma maailma, ei vaja ta midagi. Ta ei taha aega kulutada, sest temas on kõik olemas. Ja ta on ühes kõigega, mis elab.

Päästmine on mäng. Ja tal on Maal oma koht. Aga see kestab täpselt seni, kuni sa avad enda sees oma maailma.Küpsusesse liikumiseks tuleb paljust loobuda. Eelkõige raamidest ja aedadest, mis on elu jooksul kokku klopsitud. Panna kõrvale kõik arvamused ja kõik „õige“ kohta käivad sõnad. Õige on sinu sees. Ja usu sinu „õige“ ei ole enamasti seotud selle mänguga, mis sinu ümber valitseb.