Tänapäeval seisavad paljud inimesed sama küsimuse ees. Kirjutan teema lahti turunduse näitel, sest palljud inimesed tegelevad selle tööga, aga peamine siin on see, mida sa valid kas ennast või oma tööd. Kas jääda materiaalsesse maailma, kus on töö, raha ja struktuur, või minna sügavamale ja hakata tegelema inimestega, nende sisemaailmaga ja sellega, mida nimetatakse hingeliseks teeks. See tundub nagu valik kahe erineva elu vahel, justkui peaks ühest loobuma, et teist saada.

Aga see ongi koht, kus tekib peamine eksitus. See konflikt ei ole tegelikult elu reaalsus, vaid mõtteviis, mis jagab inimese osadeks. Ühele poole pannakse praktiline, ratsionaalne ja kasumlik tegevus. Teisele poole pannakse hing, tunnetus ja soov aidata. Ja siis tekib tunne, et need kaks ei saa koos eksisteerida. Inimene hakkab küsima, kus on tema päris tee. Kas ta reedab ennast, kui jääb oma ametisse. Või kaotab midagi olulist, kui läheb täielikult teise suunda. Selle all ei ole aga päris küsimus valiku kohta. Selle all on hirm. Hirm olla täielikult see, kes ta on.

Sest kui inimene vaatab ausalt enda sisse, siis ta näeb, et temas ei ole ainult üks roll. Ta ei ole ainult spetsialist ega ainult tundlik ja sügav olend. Ta on mõlemat korraga. Aga seda on raske vastu võtta, sest maailm on harjunud lihtsustama ja liigitama. Tegelikult ei ole turundus lihtsalt müük ega manipulatsioon. See on nähtavaks tegemine. See on oskus tuua esile midagi, mis on väärt tähelepanu. See on viis aidata ideedel, inimestel ja ettevõtetel leida oma koht.

Ja kui inimene töötab teadlikult, siis ta ei tööta ainult numbrite ja strateegiatega. Ta töötab inimestega, nende lugudega ja sellega, mida nad tahavad maailmale anda.Sama kehtib ka siis, kui inimene aitab teisi nende arengus. Ka seal ei ole tegemist millegi täiesti eraldiseisvaga. Seal toimub sama protsess, ainult teises vormis. Ka seal tuuakse nähtavale, mis on olnud peidus. Ka seal aidatakse inimesel jõuda oma kohale. Seega küsimus ei ole selles, kumba valida. Küsimus on selles, kas inimene julgeb lõpetada enda jagamise. Sageli tekib vastupanu just seal, kus inimene peaks astuma järgmise sammu. Ta tunneb, et midagi ei klapi, aga ei saa aru, miks. Ta arvab, et ta ei tea, mida valida, aga tegelikult ta kardab valida ennast tervikuna. On hirm, et kui minna rohkem hingelisse suunda, kaob stabiilsus ja materiaalne kindlus. Ja samal ajal on hirm, et kui jääda ainult praktilise töö juurde, kaob kontakt iseendaga.

Aga need hirmud tekivad ainult siis, kui neid kahte maailma nähakse eraldi. Kui inimene hakkab neid ühendama, muutub kõik. Raha ei ole enam midagi, mis on kas vaimne või mittevaimne. See on energia, mis liigub sinna, kus on vool ja kohalolek. Kui inimene teeb oma tööd ausalt ja täielikult, siis ei ole vahet, mis vormis see väljendub. Tema tee ei ole valida, vaid ühendada. See tähendab, et ta võib jätkata oma erialal, luua, arendada ja teenida, aga teha seda teisel tasemel. Rohkem teadlikkust, rohkem sügavust, rohkem päris kontakti. Ja samal ajal võib ta kasutada oma tunnetust ja võimet inimesi mõista ka teistes vormides. Siis ei ole enam kahte erinevat elu. On üks tervik. Selline lähenemine ei ole kõige lihtsam, sest see nõuab julgus olla nähtav sellisena, nagu sa päriselt oled. Ilma rollidesse peitumata ja ilma vajaduseta kellelegi midagi tõestada. Aga just seal kaob sisemine konflikt. Ja just seal hakkab inimene tundma, et ta ei pea enam valima.

Ta võib olla edukas ja sügav korraga. Ta võib teenida raha ja aidata inimesi korraga. Ta võib olla praktiline ja tundlik korraga. Tema ülesanne ei ole ennast kitsendada. Tema ülesanne on ennast kokku tuua. Kui ta seda teeb, hakkavad ka välised asjad paika minema. Töö muutub loomulikumaks, raha liigub vabamalt ja inimesed, kes teda päriselt mõistavad, jäävad tema kõrvale. See ei ole kompromiss kahe maailma vahel. See on uus viis elada, kus neid kahte ei ole enam eraldi olemas.