Selles postituses püüame vabastada end ühiskonna pealesurutud normidest, kuidas uusaastat tähistada, samuti nendest suhetest inimestega, mis on seotud solvumise, arusaamatuste ja ootustega. Kõik see, millel ei ole pühas päevas kohta. Kas olete märganud, et tunnete solvumiseks, kui keegi ei õnnitlenud teid sünnipäeva või pühade puhul? Võib-olla on teil olnud selliseid tundeid, aga kas on nüüd need möödas?

Mul endal oli selline periood.

Pidu on seotud sõnaga pidutsemine. Uusaastapidude ümber on üles ehitatud mitme miljardi suurune äri. Turundusosakonnad töötavad terve aasta selle nimel, et jõuludeks ja uueks aastaks suunata inimesi kulutama võimalikult palju raha.Kuid mida me tegelikult tähistame, kui eemaldada kogu see kaubanduslik ja ühiskonna poolt ette kirjutatud kihistus? Tavaliselt tähistame me mingit saavutust. Esiteks: pidulik tunne tuleneb sellest, et tahame midagi tähistada, jäädvustada või esile tõsta nii palju, et see väärib tähistamist. Sõna pidu põhineb sellel sisemisel tundel – rõõmul ja rahulolul, mida tähistamine endas kannab.

Mida saab tähistada?

Näiteks eksamite edukat sooritamist lühikese aja jooksul, maja või korteri ostu, kolimist. See on loomulik, iseeneslikult tekkiv sündmus. Kas selleks, et pidu tunda, on vaja riiklikku kalendrit? Ei. See tunne on sisemine. Saavutate mingi eesmärgi või lihtsalt tunnete hinges rõõmu ja pidulikkust.

Pidu saab ise luua

Teine aspekt – pidu võib luua ka ise pereringis ja seda traditsiooniks muuta. Pered märgivad aja jooksul tihti ära oma rutiinid ja tavad.

Näiteks mina tähistan pööripäeva ja ka seda, et Päike pöördub valguse poole ja iga päev on natuke rohkem valgust. Nägin, et selleks oli sisemine vajadus. Ei saa öelda, et see oleks mingi “superpidu”, aga neil päevil toimuvad suured muutused. Siis tekib soov jagada energiat, rääkida toimuvatest transformatsioonidest ja seletada, miks inimesed võivad ennast keeruliselt tunda.

Lisaks tähis  on ka Planeetide Uus Aasta mis toimub 26. juulil. Kuulsin sellest kunagi ühelt kanalilt, see meeldis mulle ja hakkasin seda sisemiselt tähistama ja märkama. Mulle isiklikult meeldivad looduse protsessid ja energia liikumine. See pole ainult üks päev – see on protsess. 26. juulil avanevad Lõviväravad, mille energia jõuab haripunkti 8. augustil ja sulgub 12. augustil. Kui ma sellest esimest korda 2012. aastal kirjutasin, ei teadnud sellest veel keegi. Nüüd on sellest saanud uus traditsioon, mida paljud tähistavad ja mille olemust seletavad. Pühad ja pidustused ei pea järgima ühiskonna norme ega olema seotud rahalise survega. Tõeline pidu on sisemine tunne, mis tuleb sellest, mida me ise otsustame tähistada. Olgu see siis isiklik saavutus, pere traditsioon või mõni tähenduslik päev maailmas. Mõelge, mida teie tahate tähistada ja miks – looge oma pidu!

Kas peaks tähistama uut aastat?

Peamine on sisemine tunne. Igaüks jõuab oma ajaga selleni. Tähtis on alati teie soov, sest see on teie püha, teie õigus seda tähistada, kui soovite, lähedaste, sõprade või sugulastega. Kuid teil on õigus ka mitte tähistada.

Kui olete otsustanud, et on täiesti normaalne veeta see päev, mida peate pühaks, just nii, nagu ise soovite, ei jää ümbritsevatel muud üle, kui kohanduda teie reaalsusega.

Nad võivad proovida teid süüdi tundma panna või mõjutada, kuid kui teie sees on rahu ja kindlus, et teil on täielik õigus tähistada oma soovide järgi, harjuvad teised sellega üsna kiiresti.

Olen juba aastaid loobunud mitte ainult sünnipäevade tähistamisest, vaid ka teisi õnnitlemast või meeles pidamast, millal neil tähtpäevad on. Kuid sellel on ka teine külg: ma ei solvu ega oota midagi vastutasuks, kui mind ei õnnitleta. Kui luban endale mitte meeles pidada ja kingitusi mitte teha, ei ole mul õigust ka teistele mingeid nõudmisi esitada. Vabanege mõttemallist, et kõik peavad üksteisele kingitusi tegema, eriti kui see ei tule südamest, vaid lihtsalt traditsioonist. Miks täita oma ruumi asjadega, mida te ei vaja? Võib-olla on aeg kokkuleppida, et kingitusi ei tehta. Tehke kingitusi siis, kui tunnete tõelist soovi, mitte lihtsalt kohustuse pärast.

Kui ainus põhjus on see, et “kõik tähistavad,” siis pole seda tingimata vaja teha. Paljud on loobunud uusaastapidudest, rituaalidest ja alkoholist ning loonud endale oma tähistamise viisi. Kui tunnete, et ei soovi tähistada, pole vaja end sundida. Kuid mõnikord võib soovimatus tähistada viidata sisemisele traumale, näiteks üksindusele või minevikus juhtunud valusatele sündmustele. Seda tasub endas uurida ja vajadusel lahendada.

Pühad pole seotud kingituste, kaunistuste ega pidulike lauakommetega, vaid sisemise tundega. Kui te ei tunne tähistamise vajadust, pole põhjust ennast sundida. Samas on oluline osata luua pidulikku meeleolu. Kui tunnete vajadust, looge enda ümber maagiat – riputage üles tuled, süüdake küünlad ja looge valgust, mis rõõmustab teid. Uusaastaöö on kui piir, kus jätate vana selja taha. See on aeg, mil mõelda oma elu üle järele: teha korda nii füüsiline kui ka vaimne ruum, mõelda, mida kaasa võtta ja mida maha jätta. On oluline puhastada oma ruum ja energia, et uuel oleks koht, kuhu tulla.

Kuidas luua pidu enda sees?

Olge hetkes ja vaadake minevikule kui faktidele, ilma et vanad mälestused ja tragöödiad teid tagasi tõmbaksid. Enne uue aasta algust mõelge, mida soovite kaasa võtta, mida luua ja millest lahti lasta. Keskenduge uusaastaööl sellele, et vabastada end vanast ja luua ruum uuele. Ainult puhastatud ruumi saab midagi uut ja head siseneda.