Kannatus, mis täidab ja võtab aega, annab elule kaalu ja tähtsuse. See on nagu tööle minemine – kui oled kannatama hakanud, oled justkui hõivatud. Kogu närvisüsteem tegeleb sellega, et reageerida kannatuste põhjustatud hormoonidele ja vähendada nende mõju kehale. Kui inimesele öelda, et on võimalik elada ilma kannatusteta, võib see teda šokeerida, sest kannatusest on saanud tema elu mõte, millest ta ei ole valmis loobuma.

Kannatusele saab läheneda teisiti: mitte lihtsalt kui valule, vaid kui võimalusele ja ressursile oma elu uude suunda viimiseks. Valu ja kannatus on kasvupunktid, mis viivad tõeliste muutusteni. Tuleb välja, et inimene vaatamata kannatustele, ületab takistused ja jõuab uuele tasemele, võttes vastutuse oma kannatuste eest. Ta hakkab nägema ja kogema oma kannatuste põhjuseid ning loob nende ja tagajärgede vahel seose. Selleks on vaja otsustavust või tahet, julgust ja lootust ning ka armastust iseenda vastu, sest ainult nii saab ületada blokeeringud ja uskumused, mis takistavad elamist õnnelikku elu.

Kui hoida kinni kannatustest ja mugavustsoonist, vaatamata elu signaalidele ja märkidele, tähendab see oma unistuste õnneliku elu edasilükkamist määramata ajaks ning vastutuse enda pealt teistele lükkamist. Kannatus loob illusiooni täisväärtuslikust elust, sest valed tähendused, mida see genereerib, täidavad inimest paljude tunnetega, mida saab lõputult läbi elada. Samas aga kurnab see kogu elulise ressursi, tervis halveneb, sest keha ei pea vastu, ja tekivad probleemid nii suhetes iseendaga kui ka eluga.

Kannatus tekitab illusiooni, et inimene elab, tundes end olulise ja tähendusrikkana, kuid tegelikult on see vaid üks viis oma meelt segada ja end oma päris elust eemale juhtida. Kannatuse taga võib peituda ka manipuleerimine, näiteks võimu ja tähenduse võitlus oma mikromaailmas, olgu see pere- või töökeskkond. Kõik kannatavad ja mina kannatan, aga ma teen seda paremini. Tegelikult haavab inimest alati kõige rohkem see, mida tema psüühika pole endas läbi töötanud, mida pole teadvustatud, aktsepteeritud ja mõistetud, ning seega ka läbi elatud. See seisund tekitab alati kannatust, ja kui mõistame selle tekkemehhanismi, on võimalik sellest välja tulla.

Siin on mõned näited kannatuste põhjustest, kuigi neid on lõputult ja igal inimesel on omad:

Kui sind häirib väga see, et teised ei käitu sinuga oodatud viisil, unustavad sind, ei mõtle sinust või vähendavad su väärtust, ei tee seda, mida sa tahad, siis see viitab sellele, et oled iseendas oma väärtusest lahti ühendatud. Sa ei tunne end väärtusliku ja tervikliku inimesena ning seepärast tahad alateadlikult, et teised kasvataksid seda sinus läbi su kannatuste. Kui sind häirib ja haavab see, et teised ei mõista sind õigesti, siis see näitab, et sa ise ei mõista ennast ega suuda läheneda oma tõelistele vajadustele ja väärtustele. Samuti võib sinu sees olla palju kriitikat, hinnanguid ja tõrjumist, mida sa endas ei märka, kuid oled väga tundlik ja tähelepanelik teiste inimeste käitumise suhtes. Suhted võivad näidata sulle palju sinust endast ja tuua esile, mis sul endaga ja maailmaga suhtlemisel puudu jääb.