Praegu toimuva transformatsioone eripäraks on kõigi raskete tunnete ja seisundite esilekerkimine, mis meid on sajandite jooksul vaevanud polaarsuse mängu raames. Meie geneetikasse on mahnunud palju piinarikkaid emotsioone – hirm füüsilise surma ja valu suhtes, hüljatus, hirm vaesuse ja haiguste ees, ning vale arusaam elust (me oleme tingimuste ohvrid). Need salvestused keharakkudes plahvatavad, puhastuvad ja lahustuvad, kohtudes uute sagedustega. See on füüsiliselt ja emotsionaalselt raske.

Kehad, mida me praegu omame, muutuvad silmnähtavalt ja valmistuvad uueks eluks. Seetõttu esinevad ootamatud tervisehäired, ootamatud ärritusepuhangud just siis, kui soovid säilitada tasakaalu. Võivad tekkida erinevad tunded nagu: ebaõiglus, üksindus, hirm ja lein – need on ülemineku hetke loomulikud seisundid. Sest igas väikeses episoodis on praegu peidus mitmesaja-aastased kihid.

Enamasti see, mida sa tunned on seotud praeguste toimuvate sündmustega, solvangute ja arusaamatustega ja väheolulise asjadega. Kuid tegelik põhjus on väga sügav – iidne kurbus tuleb päevavalgele, et siin ja praegu lahustuda. Seega ei tekita olukord ise tunnet, vaid tunne tõuseb sügavusest üles ja kasutab väikest ettekäänet, et end näidata ja seejärel kaduda.

Me õppisime olles selles kehas, maailmas, selles sootsiumis kaua aega varjama oma tundeid, eelkõige enda eest. Kuid nüüd, kui me liigume oma hingega kohtumise poole, peame me kõigepealt puhastuma ennast negatiivsetest ja alla surutud tunnetest ja emotsioonidest. Seetõttu võid kogeda uskumatult võimsaid tundeid, millest sa isegi ei osanud arvata või mida olete väga kaua maha surunud. Aga see on väga hea märk – puhastumise märk.

Tänu Jumalale, et näiteks sinu kolleeg pani sulle jala ette ja sa vihastasid või ämm ärritas sind millegagi. Tänu sellele tõusis pinnale nii palju sellist, mida sa ise poleks kunagi välja kaevanud ja selle pagasiga ei saa sinul olla tuleviku uutes energiates. Kui lubad nendel rasketel seisunditel endast läbi käia, kui aktsepteeridootamatuid kehaprobleeme, mis on seotud transformatsiooniga, kui usaldad ennast ja Kõrgemat Jõudu – siis pärast töötamist endaga muutub sinu seisund, sa tunned tõusu, tasakaalu, rahu, õnne ja ühtekuuluvustunnet selle maailmaga!

Praegused olukorrad paljastavad meis inetud tunded ja me peame neid tunnistama ja aktsepteerima. Edasi, selleks et olukord lahenduks, peame andestama kõik osalejad, sealhulgas iseendale. Hämmastaval viisil viivad sündmuste ja seisundite täielik aktsepteerimine (sageli läbi füüsilise ja vaimse transformatsiooni valu) – meid uuele tasemele harmoonias ja kerguses. Protsess on laineline, kuid see, kes seda läbi elab, teab: vabastamine muutub iga kord kergemaks.

On veel üks hea uudis. Uues reaalsuses, millele oleme üle läinud, on kõige uskumatum transformatsioon hinge vabastamine rollidest. Me teadvustame, et oleme enam ja rohkem kui lapsed ja vanemad, juhid ja alluvad, hüljatud ja hülgajad… Ja kõik kannatused, mis on seotud nende rollidega, kaovad koos vabastamisega. See on individuaalne ja ainulaadne protsess, mida juhib sinu enda hing,mitte psühholoogi või guru nõuanded. Kõik vastused – kuidas käituda ühes või teises olukorras – tulevad seestpoolt.

Keha on ainulaadne tööriist. Kui sukeldud oma keharakkudesse armastusega, vabastad ruumi tõelise teadmise jaoks. Praegu pole aega sundida end eesmärgi saavutamiseks, karjääri tegemiseks ega raha teenimiseks, et oleks “mitte kehvem kui teistel“. Praegu küsi endalt: „Mis on südames?“ ja see, mis on südames, kajastub ka väljastpoolt. Kui väljaspool kajastub arusaamatus, mitte-armastus, tagasilükkamine, puudus, võitlemine – see tähendab, et sa pole avatud Jumala poolt antud armastuse ja ainult sinust sõltub – kas sa soovid oma hingele armastust ja headust ja peegeldud õnnelike sündmustega omaenda reaalsuses.

Süda on nagu kristallanum, mis hoiab endas suurepärast sädelevat tuld. Kuid vahest sellel on kaas peal. Kaas on meie mõistus ja meie ego. See kaas ei suuda mõista seda, mis anumas hoitakse, sest see kaas oli loodud suhtlemiseks mängu dekoratsioonidega. Kuid aeg selliseks suhtlemiseks on möödas. Oleme harjunud sellega, et aastaid valitses meid mõistus, seetõttu üritame ikka veel midagi mõista ja analüüsida mõistusega.  Aga nüüd me elame südamega ja ühtsuses. Praegu ei ole mõistus oluline, vaid südamlik nägemus ja tundmine. Mõtlemise aeg on möödas, nüüd on aeg nautida elu olles tänulikkuses ja armastuses.