Igavene muutuste tants: kuidas valmis olla lakkamatuks muutumiseks. Teetähis igaühele, kes kannab valguse voogu

Las see tekst olla väikeseks teetähiseks neil hetkedel, kui meel taas vajub kahtluste ja ärevuse sügavusse ja küsib igavikulisi küsimusi: “Kes ma olen? Kus on minu koht selles maailmas? Mis on mu ülesanne siin?”
See tekst aitab siis, kui sisemine kompass justkui pöördesse läheb ja teadvus supleb määramatuses.
Isegi kui oled läbinud palju puhastumise ja kalibreerimise etappe, saavutanud teatud teadlikkuse, kuidas energiat juhtida ja kuidas kõik ruumis toimib, leidnud oma raja ja suuna… laine võib ikkagi üle käia — uue jõu ja uue väega.
Sest Universum ja kogu üleminek on liikumine — intensiivne liikumine planeedil — ning inimene, kes Maal elab, on paratamatult haaratud nii planeediülesse kui ka puhtalt individuaalsesse muutumisse.
See ei lõpe. See alles algab ja jätkub edasi.
Keha ja psüühika kohanedes muutub toimuv vastuvõetavamaks: ehkki vahel on see hägune, hirmutav ja arusaamatu, saab teadlikum hoiak sinu väliseks ja sisemiseks toeks, mis ei lase kukkuda madalatesse vibratsioonidesse ega meeleheitesse.
Me sünnime otsekui uuesti. Lapse kasvamise kujund on siin kõige tabavam: me kasvame taas — ent uue kehaga, uue energiasüsteemi, uue psüühilise struktuuri ja uute isikuomadustega.
Palja silmaga pole seda kõike näha: kuidas keha muutub päev-päevalt, kuidas muutub selle energiakõla; kuidas organid, hormonaal- ja närvisüsteem ümber häälestuvad; kuidas aatom-rakusisene valguslik olemus imbub tervendava ja taastava energiaga.
Kuidas kristallkeha haagib end kokku meie Hingega kõigil tasanditel. Seda ei näe ühekorraga. Aga vaata tagasi kasvõi aasta: kui palju sa oled muutunud.
Sa oled saanud teiseks inimeseks: reageerid lihtsamalt, tajud elu teadlikumalt, märkad süsteemseid “püüdeid”, mõistad, mida soovid siin ja praegu. Sa ei ela minevikus ega tulevikus — sa vaatad praegusesse hetke, sest see on päris; kõik muu on kas veel tulemata või juba läinud.
Transformatsiooni ajal tekitab valu sageli blokeering, teadvuse või keha vastupanu (mõnikord ka kaitselülitite eemaldumine “kanalis”). Keha on harjunud ühes vibratsioonis elama — stabiilselt ja sirgelt 3D-s —, kuid nüüd hakkavad seda vaheldumisi ümbritsema ja kõigutama erinevad spektrid, ja seda kõrge sagedusega.
Meheliku ja naiseliku aspekt
Pausid “tsüklite” vahel lühenevad. Keha on intelligentne loomus ja võib kogeda hirmu — puhtpsühholoogilist ja bioloogilist —, mida sa esialgu ei suuda tahtega juhtida ega vähendada.
See on ajutine.
Nii juhtubki paljudel “kanalitel” lahtipakkimise, tee leidmise, puhastumise ja oma voo käivitumise faasis paanikahooge, tekib tunne, et “lähed hulluks”, vaimne pinge tõuseb; oma tundeid on raske eristada kollektiivsetest. Ning isiksus käivitab seejärel ise paanika, mis tõmbab kui soo — mida rohkem teed hirmust lähtuvaid tormakaid liigutusi, seda enam vajud sisse.
Ent kanalil on oluline tõusta üles, mitte vajuda allapoole. Oluline on hoida tasakaalu — ja see on sageli kõige raskem, sest tundlikkus on kõrge ja selle amplituud kasvab, mida mõistusega kontrollida ei saa.
Ainult Teadlikkus ja Hing suudavad stabiliseerida mentaalse tasandi ja vaimuliku tasakaalu.
Pöördumine Kõrgema Mina poole annab hetkes parima tulemuse.
Võttes vastu oma Kõrgema aspekti voo, rahunevad keha ja ego silmapilkselt. See on nagu universaalne ema, kes võtab sülle ja täidab armastusega.
Pea meeles: kanali ülesanne on edastada eri spektri vooge.
Kõik see läbib pea-keskust; seetõttu võib pea kogeda ennenägematuid muutusi: uitavad valud, surve otsmiku, silmade või kõrvade piirkonnas, fookuse laienemine või tunne, nagu oleks pea hiiglaslik õhupall.
Isegi kui sa pole seda veel lõplikult mõistnud ja omaks võtnud, toimub aktiveerumisel (ärkamisel) maailma suunas energiate edastus: sinu keha võtab vastu valgust, laseb selle läbi ja kiirgab planeedi tasandile. Koormus on seetõttu suur — nii psüühikas kui füüsises — ning see võib olla raske ja kohati valulik.
Aga plussid on kaalukad: sa transformeerud palju kiiremini, läbid ülemineku enesearengu tasandeid, puhastud, muutud ja parendad oma elu.
Positiivseid külgi on palju rohkem kui “negatiivseid” mõistuse vaatepunktist. Negatiivseks tembeldab neid vana programm, mis võeti üle sünnihetkel; kui seegi lõplikult eemaldub, osutub kõik see, mis “nagu tapaks”, tegelikult parimaks ja imelisemaks, mis sinu elus üldse juhtuda sai.
Sa saad vabaks. Mitte hoobilt, vaid tasapisi heidad kookoni, sirutad tiivad ja muutud Jumala vikerkaareliseks valgusloominguks.
Seega ära taju ühtki rasket seisundit probleemina — võta seda teel abina. Rõõmusta, et sa ei seisa paigal; sa ei ole raudne, läbistamatu ja tundetu konstruktsioon. Sa oled kõige tõelisem elus inimene, kes on võimeline liikuma ühest mõõtmest teise, säilitades terve mõistuse ja maise keha.