Hirm on teema, mis puudutab kõiki, sest see on tihedalt seotud inimkonna ühise teadvuse muutumisega. Uues ajastus, kus armastus ja teadlikkus järjest enam esiplaanile tõusevad, on hirmu roll muutumas – takistusest saab teejuht ja uks sisemise vabaduse poole.

Pikka aega oli hirm ellujäämise seisukohalt vajalik mehhanism. Varasematel ajastutel aitas see hoida füüsilist keha elus, hoiatada ohu eest ja vältida olukordi, mis võisid lõppeda surma või ränga kahjuga. Väga sageli tähendas hirmu ületamine kangelastegu, millega kaasnes elu kaotus, kuid hinge terviklikkus jäi alles. Paljud filosoofid on rääkinud: hinge säilitamiseks tuleb vahel loovutada elu. Inimkond on korduvalt kogenud piinasid, põletamisi, hukkamisi, sõdu, lähedaste kaotusi ja kodumaa hävingut – need jäljed on talletunud kehasse ja kollektiivsesse mällu.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.