Hoolimata elus edasiliikumisest, saavutustest ja sellest, et oleme õppinud ennast rohkem armastama, kogeme peaaegu kõik mõnikord selliseid olukordi ja sündmusi, mida võiksime nimetada karistuseks. Tea, et mingil põhjusel on sinul seda vaja, kuid tekib segadustunne milleks see jälle taas kordub?

Oskame ennast aidata,  õigesti hingata, teha meditatsioone, maanduda, pöörduda inglite poole… Kuid on üks oluline asi, mida on väga oluline mõista. Iga koormav olukord või ebameeldivus sisaldab mitut õppetundi.

Esimene tase on ilmne, kui sinuga juhtub midagi halba, siis elu peegeldab sulle seda, mida sa praegu endas kannad. Teine õppetase – sa ei oska oma ressurssi hoida ja isiklikke piire seada. Seetõttu leidsid ennastolukorrast, kus sisemine häving peegeldus välisilmingutes. Kuid on ka kolmas tase – ja see on peamine põhjus. Sa pidevalt seisad silmitsi selle õppetunniga, sest sinu ülesanne on arendada endas teatud omadust.Iga tõsine ebameeldivus sunnib meid mingit tunnet kogema ja viib meid mingite tegevuste juurde. Peadendale esitama lihtsa küsimuse: Miks minu hing loob selliseid olukordi? Millist omadust ta kutsub mind endas arendama? Ära küsi endalt – miks, vaid milles ma eksisin? Millised sündmused mind ebastabiilseks muutsid?Pead esitama hingeküsimuse – miks ma tunnen seda seisundit?

Kõik hinged on tulnud maailma, et arendada, kujundada midagi uut, midagi sellist, mida meil eelmistes eludes pole olnud. Selleks, et mõista, miks sa täpselt oled tulnud siia, analüüsi oma probleemi. Eriti neid, mis korduvad.Kirjuta ühele lehele seisundid ja asjaolud, mis sind lämmatavad ja takistavad tunda ennast õnnelikuna, ning teisele lehele, milliseid omadusi on vaja omada, et selliseid seisundeid ja asjaolusid poleks. Siis näed, et nende omaduste järgi oled tulnud, see ongi sinu eluõppetund.

Pead lubama mõtet, et sinu ebameeldivus ei juhtu sinuga selleks, et oleksid karistatud või sa ei tohiks selles suunas liikuda. Ebameeldivus juhtub selleks, et viimaks avada ukse oma sisemusse ja lasta sealt välja valgus.Saab öelda, et kõik omadused, mida me vajame, on meie hingel potentsiaalselt olemas, mille oleme toonud sellele maailmale. Hingel on kõik olemas. Kui me pidevalt puutume kokku teatud probleemide või elulõksudega, tähendab see, et me ei suuda endas avada teatud vajaliku omadust. Vähemalt luba endale mõelda – millest mul täpselt puudu on? Miks ma loon endale selle raja, mis sunnib teadvustada, mida mul vaja on? Ja seejärel võtta meetmeid, mis viivad soovitud omaduste omandamiseni.

Kui tunnete end ummikus, kust sa ei leia väljapääsu -, siis see ongi olukord, mis sunnib sind endas mingit erilist põhiomadust arendama. Sageli sunnib elu meid astuma otsustava sammu, riskima. On hetki, kui sinusees on kõik halvasti, kuid sa ei muuda midagi, sest väliselt tundub, et kõik on hästi. Kui sa ei küsi endalt – mida ma peaksin oma südame heaks tegema? mida ma pean tegema, et olla õnnelik? – kui sa ei taha või kardad vastust kuulda, siis elu loob sulle kindlasti olukorrad, kus sa ikkagi pead midagi muutma.

Sellepärast, et me ei suuda keskenduda parimale, mis meil on, kannatame pidevalt selle pärast, mida meilpole, selleks jätkame samade draamade mängimist, mida oleme mänginud eelmistes eludes ja jääme olude-tingimuste ohvriks.

Sest kui sa arvad, et sinul on midagi puudu, siis sinul seda ka ei ole, see tähendab, et hingel on õppetund osata elada mõttega: “Kuidas elu (Universum, Jumal) mind armastab!..”. Kui saad aru, et sinu elu domineeriv osa on hinnata seda, mida sul on, siis hakkab lugu muutuma. Headust oma elus saad suurendada ainult keskendudes sellele heale, mida omad. Kui sa ei väärtusta seda, mis sinul on, ei saa sa keskenduda heale. Sinu elu parandamiseks pole muud võimalust kui aktsepteerida oma elu tänulikkusega. Alusta väikesest – rõõmustage lihtsalt selle üle, et sinul on: käed, jalad, silmad. Ja tunnetage, kui õnnelik oled, et saad liikuda, et saad näha ja hingata.