Кäesolevate aastate jooksul on jätkunud maatriksstruktuuride tõus, mis on seotud inimese enesehinnanguga, sest uues ei saa olla see inimene, kes ei oska ennast väärtustada. Enamiku inimeste jaoks on enesehinnang seotud saavutuste, edu ja tunnustusega. Lisaks pole vahet, kas räägitakse enesehinnangust või eneseväärtustamisest. Proovime seda lahti mõtiskleda. Mis vahe on enesehinnangul ja eneseväärtustamisel?

Toon ühe näite. Kunstlik jaotamine 3D-maailma ja 5D-maailma vahel. 3D-maailmas on mõiste “enesehinnang” – üldine termin. Hindan ennast millestki? Siin hiilib välja maatriksstruktuure: et olla 3D-maailmas edukas, pead oskama konkureerima, sinul peab olema edukas karjäär, rohkem raha, peate olema kõigist ümbritsevatest inimestest parem. Kõikide tavalise inimese soovid on sellele suunatud. Aga kui sa ei saa seda, mida soovid siis hakkad kadedaks saama. Sest alati on keegi, kes on edukam, kellel on rohkem raha, mugavust, vabadust. See on kõik “kolmemõõtmeline”, aga see ei tähenda, et see oleks halb, see on lihtsalt jaotamise printsiip, mis on algusest peale  paigas. Sa oled alati kellegagi vastasseisus. Maailmas on meid 8 miljardit, sa ei saa olla kõikidest teistest parem. See tähendab, et enesehinnang – ma hindan ennast selle järgi, mida ma näen enda ümber ja seetõttu on see vaikimisi alahinnatud.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.