Iga kuuga räägin ma üha avameelsemalt tõtt sellest, mis toimub. Aga toimub kõigi endiste isiklike ja üldiste struktuuride hääbumine, mis tagasid meie harjumuspärase elu korralduse maailmas, kus on võitlus, kannatused ja kättesaamatud ideaalid. Ja see toimub väga valusalt, sest koos rollidega “ohvrid – päästjad – timukad”, millesse me selles Mängus nii või teisiti riietatud olime, peab lahkuma ka isiklik tähtsus. Kõik see, mida me nimetasime “iseendaks”, oli tegelikult veendumuste, harjumuste ja käitumisstereotüüpide kogum, mis praegu pragunevad õmblustest.

Tekib illusioon, et maailm variseb kokku iseenesest, eraldi sellest, kuidas iga inimene elab läbi oma sündmuste jada. Tegelikult on kõik praegu toimuvad vapustused maailmas vastus inimkonna kollektiivsele palvele lõpuks ärgata. Aeg on käes. Planeet Maa on pidevas uute sageduste voolus, mis ei ühildu hirmu, valu ja kannatustega; sagedused, mis sõna otseses mõttes põletavad nii füüsilistes kehades kui ka sündmustes kõik, mis on vähem kui armastus, tuues selle pinnale.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.