Enamik meist on juba kogenud, kuidas kuulda oma tõelist mina, vähemalt kord. Oleme õppinud eristama: kus olen mina – tõeline, ja kus on ainult minu roll. Keegi tunneb end vaid välkude sära all, keegi suudab kauem jääda truuks endale.

Kuid me oleme endiselt osaliselt mängu raamides: meie lapsed õpivad koolides, ülikoolides (kuigi me teame, et ülikool ei tee inimest edukaks ja õnnelikuks), me ise oleme mingites stsenaariumides tööl…Ja kuigi oleme õppinud keskkonnaga mugavalt suhtlema, tekib sageli küsimus: kuidas ühendada oma tõeline mina ja rollimäng matriksis?

Tegelikult ei ütle ma midagi uut – kõik on taas seotud ressursi ja enda eest hoolitsemisega. Just oma enesetunde ja pideva teadliku tähelepanu kaudu endale lubate oma hingel olla teiega koos. Ja siis on teil lihtne vaadata igasuguseid konfliktseid olukordi ümberringi huumoriga, aktsepteerida kolleegide, partnerite ja sugulaste absurdset käitumist… Sest te mõistate: olgu rollimängus isikute käitumine milline tahes, nende taga on alati elavad hinged. Hinged, kes võivad hetkel mängida psühopaati, reetjat või kannatajat… Kuid teie, tänu sidemele oma hingega, tunnete nende mängivate hingede vastu sisemist sümpaatiat ja isegi imetlust: kuidas nad mängivad! Te ei ole rollimängu korrusel, vaid hingede suhtlemise korrusel.Saate samal ajal kogeda erinevaid emotsioone vastavalt olukorrale. Me ei ole inglid, me laseme endiselt läbi emotsioonid eelmise stsenaariumi järgi: meelepaha selle üle, et mind süüdistatakse ebaõiglaselt, või kaebused saatuse üle lähedaste õnnetuste pärast, või ärevus, või segadus – need on kõik tavalised reaktsioonid, mis olid iseloomulikud inimestele, kes elasid vanas matriksis.

Kuid samal ajal oleme me juba võimelised tundma sügavat rahu.See tähendab, et pinnal tormab torm, aga sees on sügavus ja rahu. Te võite samal ajal väliselt end halvasti tunda, kuid sees on hea. Sest halb on teie kestadele, teie mõttemustritele, teie egole, programmidele jne, aga sees on hea hingele, kes teab, et kõik areneb nii, nagu peab.

Osaleme samal ajal mingites rollimängu interaktsioonides inimestega, tihti isegi ebameeldivates, mis võivad tekitada meis vajaduse käituda nii, nagu me tegelikult ei soovinud: karjuda kellegi peale, süüdistada, näidata nõrkust… Kuid samas ei ole me täielikult selles mängus; on mingi meie osa, mis vaatab meid kõrvalt, vaatab lahkelt ja tunneb, et kõik on hästi. Ja te rahunete pärast seda üllatavalt kiiresti, erinevalt varasematest perioodidest. Te mõistate: mis iganes juhtub – see on parim võimalikust. See tähendab, et nii pidi olema – liigume edasi. Seetõttu ärge kartke seada oma heaolu esikohale.

On veel üks aspekt: paljud meist on nii paljusid elusid sunniviisiliselt „mängu interaktsioonidesse” sisse sobitanud, õppides „olema omade seas”, omandades just rolle, et nüüd on raske lasta lahti programmideks: peab olema mõistetud ja aktsepteeritud ühiskonna poolt, vastasel juhul ei ole hingetöö täidetud. Praegu on kõik vastupidi – tuleb olla truud iseendale, oma sügavale südame vajadusele, mis on vähe seotud tarbimiskultuuri väärtustega. Lihtsalt mõistke seda ja siis on lihtsam olla iseennast alati. Igasugustes olukordades ja oludes – pöörduge enda poole.Kui olete enda suhtes tundlikud, kui olete keskendunud oma südamele, oma keha tunnetele, kuulete alati oma hinge vaikset häält, mis armastavalt ja ettevaatlikult juhib teid elus ja annab alati vastuse igale teie küsimusele.