Kui sind solvatakse, kiusatakse, teised ei soovi suhelda, üldiselt, kui esineb igasuguseid suhtlemisraskusi – probleem ei ole inimestes, vaid sinus endas. Nii juhtus, et ole jõudnud elu sellisesse punkti, kus usaldus on haruldane ja väärtuslik ressurss. Me suhtume inimestesse ettevaatlikult, kardame pettust või reetmist. Me süüdistame teisi oma hädades ja arvame, et maailm on meie vastu. Kuid probleemi allikas ei ole väljaspool – see on meie sees.

Ausus ja avatus on võti usalduseni. Aus ja avatud inimene elab harmoonias nii iseenda kui ka maailmaga. Ta ei varja maskide taga ega konstrueeri keerulisi strateegiaid teiste manipuleerimiseks. Tema süda on avatud heale, ning ta kiirgab siirust ja ausust. Talle pole vaja luua illusioone iseenda kohta, sest ta näeb end ja oma puudustega, kuid samas ei keeldu enda täiustamisest. Avatud inimeste unikaalne tunnusjoon seisneb selles, et neil on sisemine nägemine, mis võimaldab intuitiivselt  tunda, kes on usaldusväärne ja kes mitte. Talle ei ole vaja tõendeid, sest tema süda on usaldusväärne kompass inimsuhetes.

Vahest juhtub nii, vaatad inimest, nagu armas ja naeratab sulle, ning üritab hästi suhtuda, aga südames tunned – jama. Seda sisetunnet ei saa peita, sest sa tunned valet ja saad sellist inimest lugeda nagu avatud raamat. Kui me ise oleme suletud, tundub meile maailm vaenulikuna. Mõtle endale: kui sa tunned teiste suhtes usaldamatust, kuidas sa siis ennast tunned? Mida sa tunned hirmu, ärevust, soovi ennast kaitsta? Need on sisemise sulgemise märgid, kui me kardame avada end maailmale, kardame olla haavatavad.

Sellist sulgumist võivad põhjustada mitmed tegurid:

Minevikus kogetud solvangud ja reetmised: andestamata solvangud sunnivad meid nägema igas inimeses ohustajat, mitteusaldamist.

Hirm hülgamise ees: me kardame olla avatud, sest kardame märkamatuks jäämist või tagasilükkamist.

Madal enesehinnang: me ei usu oma väärtusesse, seetõttu me ei usu ka teiste inimeste väärtusse.

Sellistes olukordades hakkame oma puudusi teistele peale suruma. Me näeme inimestes seda, mida kardame endas näha: kavalust, enesekesksust, ebaausust. Ja loomulikult, sellises maailmas puutume pidevalt kokku “reetmise” ja “pettusega”, mis tegelikult on meie sisemise seisundi peegeldus. Vaenlane ei ole väljaspool, vaenlane on seespool. Sageli peame vaenlasteks neid, kes meiega ei nõustu, kes meid kritiseerivad, kes segavad meie eesmärkide saavutamist. Kuid võib-olla on tõeline vaenlane meie enda hirm, meie võimetus teisi aktsepteerida, meie soov kontrollida ja manipuleerida. Selle asemel, et otsida vaenlasi väljaspool, peame pöörduma enda sisse. Vaadake, millised mõtted, tunded, tegevused takistavad sinul elamast rahus iseenda ja teistega.

Usaldus pole niisama antud, see on enesearendamise tulemus. See on tee õnnele, sügavatele ja tähendusrikastele suhetele, rahulikule kooseluks. See algab ainult jõupingutustega, mida me teeme enda vabastamiseks kinnihoidvast süütundest, solvangutest ja oma südame avamisest.