Mõnikord vajavad meie meel ja ego selget juhist tegutsemiseks, mingit kindlalt ette antud algoritmi. Paljud on nii sügavalt omaks võtnud sellised süsteemsed programmid, et “ise minemine” tundub midagi kujuteldamatut ja keerulist.Kohe lülitub sisse mõttemöll: “Aga ma tean liiga vähe, äkki ma tunnen valesti, äkki ma eksin ja üldse, äkki ma
Me proovime kogu aeg välja mõelda, mida teha, et välja tulla läbikukkumisest ja langemisest. Aga tegelikult tuleks küsimus esitada teisiti: kuidas teha nii, et mitte läbi kukkuda? 1.Koostage oma trigerite nimekiri Te teate neid “punaseid nuppe”, millele vajutades te langete miinusesse, mis peab juhtuma, et te läheksite spiraali.Kui teil on
Varem järgnesime juhile, mõnele suurele õpetajale. Ta ütles, mida teha ja me tegime seda. Nüüd on igaühe peamine fookus ja ülesanne võtta oma jõud enda kätte. See tähendab oma ainulaadsuse tunnistamist, mõistmist, et igal ühel teist on individuaalne, ülimalt ainulaadne ja kordumatu vibratsioon, mida nimetatakse “energeetiliseks allkirjaks”. Teie valgus on
Me oleme kuulnud vibratsioonilisest muutmisest juba aastaid. Mõisted — üks inimene häälestub kõrgemale ajajoonel, samal ajal kui teine jätkab liikumist tihedamal rajal. Ja jah, me näeme seda üha enam reaalajas, jälgides, kuidas maailmad üksteisest eemalduvad peenel ja mitte nii peenel viisil. Kuid vähem räägitakse — ja võib-olla isegi sügavamalt — lõhest,
Teema “magavad ja ärganud” on juba mitu aastat inimeste meeli erutanud. Ühed peavad end ärkanuks, teised ei mõista, kas see on nii, kui pärast seda, mida nad pidasid ärkamiseks, toimuvad ikka ja jälle tõsised tagasilangused. Tegelikult on see protsess mitmekihiline. Ja ärkamist ennast mõistab igaüks omamoodi. Mõni tähistab seda kui
Ma olen varem rääkinud praeguse võimaliku apaatia põhjustest: ✅see on aastatepikkune vägivald iseenda vastu (enda sundimine tegutsema teatud ühiskondlikes raamides), ✅väsimus sotsiaalsete rollide täitmisest, ✅ja tegelikult ego lahustumise protsess – üleminek südamega tunnetamisele Inimesed, kes järgivad armastuse jõu leidmise teed, jõuavad varem või hiljem vältimatult kohustusliku etapini – ümberseadistumise etapini
Olete kunagi mõelnud, kas positiivsel mõtlemisel on tõesti ainult positiivne mõju? Paljud varasemad põlvkonnad elasid ajalooliste sündmuste tõttu väga raskeid elusid ja seetõttu tundsid nad end ohvrirollis olemises mugavamalt – see on üks mõtteviisi tasakaalustamatuse külg. Kuid paljud tänapäeva inimesed on uskunud vastupidisesse äärmusesse, kus peamine loosung on: „Mõtle positiivselt
Pole kedagi, kes sooviks endale probleeme või ebaõnnestumisi. Seetõttu unistavad inimesed vastastikustest suhetest, rahalisest heaolust, oma ande tunnustamisest, imetlusest, kergusest ja paljust muust. Kui aga seda kõike ei juhtu, ükskõik kui palju inimene ka ei pingutaks, langeb ta meeleheitesse, depressiooni ja lootusetusse, arvates, et elu ja teised inimesed on tema
Pöörduge tagasi oma füüsiliste aistingute juurde. Eemaldage end mõneks minutiks oma mõtetest ja seadmetest ning sukeldage end uuesti ellu. Nautige oma inimlikku „transpordivahendit“. Maitske. Puudutage. Vaadake. Kuulake. Nuusutage. Ja kui mõni teie meeltest ei tööta, nautige teisi. Kallistage end kohe praegu või hoidke oma käsi ja nautige tunnet, kuidas teie
Õnne leidmiseks õpime mõistma ja aktsepteerima nähtava taga peituvat. Elu õpetab, et “hea” ja “halb” võivad ajas oma tähendust muuta. See, mis tundus läbikukkumisena, võib avada uusi võimalusi ja see, mis näis õnnena, võib hoopis siduda meid enesepettuse ja piirangutega. Me teame, et keskendumine negatiivsele toob seda meie ellu juurde.
