Täna räägime veel sellest, kuidas ka vanemas eas nooreneda. Kõigepealt peame silmas, et inimene vajab energiat, mida ta ise toodab. Vanusega selle energia tootmine ühel või teisel põhjusel väheneb. Kui aju ei saa seda piisavalt, hakkab ta samuti energiat kokku hoidma. Siis tekibki teatav unustamine: kord läheb meelest kellegi nimi,
Veebruar 2026 tuleb nagu vaikne uks, mis avaneb ootamatult avarasse ruumi. Selle kuu sees on peidus suured võimalused vaimseks tõusuks, sügavamaks ühenduseks Allikaga, sisemiseks kasvuks ja muutusteks, mida ei pea enam edasi lükkama. See on liikumise kuu: märgid hakkavad nihkuma, sisemised otsused küpsevad, ja uued algused leiavad koha isegi siis,
Koos ja ka eraldi liigume me kõik uude, avardunud olemise seisundisse. Kuigi see üleminek on erakordne, on selles ka ebameeldivaid hetki, millest vahel on raske läbi minna. Praegu peame kohanema oma energiavälja uue “versiooniga”. Selle tulemusel võib füüsiline keha tunda pinget, sest ta integreerib ja häälestub uuele maisele valgusenergia sagedusele,
Millal see kaos ja sagimine lõpeb? Tõenäoliselt mitte kunagi päriselt. Me liigume oma teel edasi ning läbime ikka ja jälle olulisi etappe. Paljud pürgivad praegu “4D” või “5D” poole ja usuvad, et seal ootab lõpuks õnnistus ning kergendus. Selle teksti mõte on aga, et see ei saabu lihtsalt “kuskil seal”.
On saabunud hetk, mil isegi teadlased, füsioloogid, kvantfüüsikud, neurobioloogid, on sunnitud tunnistama, et kogu see mälu, mis meid käivitab, kõik need alateadlikud programmid, mis pidurdavad meid teel harmoonilise, vaba ja rõõmsa oma elu elamise poole, on oma olemuselt lihtsalt meele tarkvara. See tähendab, et miski, mis on kuskilt kaasa tulnud
Paljudel, kes on läbinud transformatsiooni pikaajaliste tsüklite jooksul, lahustuvad tõusmise sümptomid nüüd, sest lõpuks on toimunud sügav integratsioon. Aastad teadlikkust, töö varjupoolega ja sihipärast eneserefleksiooni on ümber kujundanud sideme hinge ja meele vahel. See, mis varem avaldus füüsilise, emotsionaalse või energeetilise ebamugavusena, ei olnud kunagi karistus, vaid suhtlemise viis. Need
„Mu vanemad süüdistasid, häbistasid ja pisendasid mind nii kogu mu lapsepõlve ajal kui ka praegu, ja seetõttu ma lihtsalt katkestasin nendega suhted ega taha enam suhelda — nii on mul lihtsam ja kergem.” Kui palju on see just sinu jaoks iseloomulik? Kui jah, siis pole see artikkel sulle sattunud juhuslikult.
Me sageli küsime enda käest kolm küsimust, mis mängivad võtmerolli selles, kuidas edaspidi kõik lahti rullub. Need kolm olulist küsimust aitavad sul end täiesti uue pilguga vaadata: Kes ma olen? Kuhu ma liigun? Ja miks? Kui võtta ära kõik väline – kes ma siis olen? Oleks hea tuua pinnale kõik
Kui iga inimene vastab endale küsimusele, mis on tema elu mõte, vastab ta endale ka paljudele teistele küsimustele ja määrab oma edasise elu perspektiivi. Sõna otseses mõttes. Lapsed kui elu mõte Näiteks elab naine oma laste pärast ja tema elu mõte on ainult neis. Kogu tema tähelepanu on suunatud kasvatamisele,
See seisund ei ole alati depressiooni eelkäija, sest depressioon on siis, kui on halvasti, aga tühjus on mitte kuidagi, ei halvasti ega hästi. Tekib mõttetuse tunne, kuigi väliselt näib kõik justkui korras, on töö, pere, kodu, lapsed, tervis ja küllus. Nii ei avaldu mitte haigus, vaid kaotatud side omaenda missiooniga,
