Paljud inimesed arvavad, et aus olla tähendab öelda otse kõike, mida mõtled, “lõigata tõde näkku” teistele ja tunda sellest rahuldust. Aga mina räägin alati aususest eelkõige iseenda suhtes. Sellest aususest, mis avab ukse vabadusele. Ja just seda ma mõtlen. Me kõik oleme üles kasvanud kolmemõõtmelises maailmas, kus on ülioluline “hoida
Tänane sõnum on mõeldud neile, kes hakkavad tundma: ruum, millega olete harjunud, ei allu enam vanadele reeglitele. See toimib nüüd uute, peenemate põhimõtete järgi. Kui märkad seda kasvõi üle päeva, siis on sinu süsteem juba häälestunud uue ajastu, Uue Maa energia peale. Inimese elu mõte on alati arenenud: – alguses
Augustis jõuab inimkond olulise paradoksi mõistmiseni: kuhu suunata oma tähelepanu ja energia – kas oma heaolu loomisele või kellegi teise heaolu hävitamisele. Mõtle, kumb on sulle kasulikum: hoolitseda oma rõõmu eest või keskenduda vaenlase kannatustele? Jah, kättemaksu ja “peegeldavate vastuste” idee võib tunduda ahvatlev, justkui tooks see kergendust. Tegelikkuses viib
On teada, et planeedi elu tuhandete aastate jooksul on vaheldunud ajastud, kus domineeris kas üks või teine sooline energia: matriarhaat vahetus patriarhaadiga ja vastupidi. Ajad, mil oldi ühenduses loodusjõududega ja süveneti intuitiivsetesse ruumidesse, mis on omased naiselikule algusele, vahetusid aegadega, mil toimusid aktiivsed muutused väliskeskkonnas, tahtejõulised ja intellektuaalsed eksperimendid, mis
🕊️Igaüks meist läbib selles elus oma ainulaadset teed ja sellel teel kohtame palju katsumusi ja õppetunde. Jumalik õpetus ei ole pelgalt teadmiste kogumine, see on sügav transformatsioon, mis toimub hinge tasandil. Kui hakkame tegutsema mõnes eluvaldkonnas, mõistes, et õnne ja mugavuse saavutamiseks peame midagi muutma või omandama, astume enese tundmise
Elu toob vahel ette katsumusi, mis tunduvad talumatud: kaotused, pettumused, purunenud plaanid. Sellistel hetkedel on lihtne tunda, nagu kaoks maa jalge alt. Aga just siis, kui see juhtub, on oluline meeles pidada: isegi kõige sügavamas varjus on koht valgusele. VASTUVÕTMINE. Mitte selles mõttes, et lihtsalt käega lüüa ja öelda: “No
Tänane artikkel on pühendatud „peainimestele“ – neile, kes on kunagi oma tunded välja lülitanud ja elavad ainult mõistusega. Nad ise peavad seda mõistlikuks, tõhusaks ja õigeks. Nende elus domineerib soov kontrollida kõiki olulisi eluvaldkondi, analüüsida toimuvat, ehitada keerulisi mõttemustreid oma tuleviku kohta ning seetõttu peavad nad end väga targaks, eriti
Me elame maailmas, mis räägib meiega kogu aeg. Aga mitte sõnadega. Ja mitte otse. Ta räägib tunnetega, korduvate olukordadega, kehaliste reaktsioonidega, unenägude, kohtumiste, kummaliste kokkusattumuste, sisemiste pingete kaudu kõige “ebasobivamatel” hetkedel. Aga enamasti lükkad sa selle kõik kõrvale. Mitte sellepärast, et sa ei usu. Vaid sellepärast, et sa ootad midagi
Selle artikli alguses tahaks meenutada sõnu tuntud valmist „Ritsikas ja sipelgas“: „Laulis suve kauni maha, ringi vaadata ei jõudnud, kui juba talv silma vaatab.“ Inimese keskiga on justkui see sama talv, mis ühel hetkel ja väga „ootamatult“ tabab igaüht meist. On huvitav, et koolis, ülikoolis ja karjääri alustades arvame ühelt
Praegu me läbime uuendused ja selle protsessi efektiks on ajutine sünkroonist väljas olek, ma lahkume vanast reaalsuse harust. Ühendus uue haruga pole veel täielikult lõpule viidud, mistõttu võib tekkida tunne, nagu pistik poleks päris lõpuni seinas – tekib eraldatuse ja “ripakil” oleku tunne. Vana reaalsuse sidemed suunatakse ümber uude voogu,
