Autismist uuel ajastul.
Ma pole spetsialist, aga jagan mõtteid. Praegu toimub meie planeedil vibratsioonilise tausta muutus, see muutub hõredamaks. See tähendab, et vibratsioonid suurenevad, osakeste liikumine kiireneb ning selle tulemusena kiirenevad evolutsiooni- ja kogemusprotsessid igas Hinges. Selle arengu ja kogemuste saamise võimaluse tõttu suhteliselt lühikese aja jooksul muutub meie planeet väga huvitavaks kohaks teiste eksisteerimisvormide ilmnemiseks.
Autism on üks selline kehastus. Elus tulevad prioriteediks tunded, see tähendab, et inimene elab tunnete kaudu, mitte loogikaga nagu enamik, seetõttu ta suudab kergesti tajuda inimeste, sündmuste ja olukordade olekut, millega ta elus kokku puutub. Sellistel inimestel on kõik teisiti, nad võivad mõelda kujutistega, hõlmates palju rohkem teavet ja kandes seda maailma, lisaks sellele on teabe struktuur ja tajumine tunnetel põhinev.
Selleks, et selline inimene oleks rahulik ja võtaks vastu kõik, mis tema ümber toimub, peab ta füüsiliselt tegema juba testitud ja kontrollitud tegevusi. Muidu võib tekkida ülekoormus, mis sarnaneb näiteks olukorraga, kui inimest peksti padjaga, ta jooksis minema ja peitis end, kuid teda leiti ja jätkati uuesti peksmist. Peas on müra, kõrvades kõmised, tekib paanika ja selle tulemusena tekib agressioon, mida on võimatu kontrollida. Sellise olukorra võib kogeda autisti närvisüsteemi ja tajuga ülekoormus.
Kui selline inimene hakkab tegema kindlaid õpitud tegevusi, võib ta rahulikuks muutuda, kuna keha reageerib monotoonsetele tegevustele, rahustades närvisüsteemi. Ja see on lapsepõlves palju tugevamalt väljendunud kui täiskasvanueas, kuna täiskasvanud võivad seda varjata. Lapsed võivad varvastel joosta ja käsi nagu tiibu lehvitada, võivad kiikuda, istudes diivanil ja tõugates seljaga vastu diivani seljatuge ja nii edasi.
Seetõttu saavad inimesed, kes on tänapäeva maailmas erinevad tavalistest inimestest ja on saanud nime “autist”, kuigi tegelikult on nad ülitundlikud, kuid samal ajal ka ülimalt tundetud. Kõik see võib avalduda võimetuses magada ilma kõrvatropideta ja elada ilma kõrvaklappideta – see on ülitundlikkuse korral, vastasel juhul võib see ilmneda külmatunde puudumisena, valju vestlemise, suure hulga parfüümi kandmise jms korral. Näiteks kandmine sama riietus, sest kangas on väga oluline, kuna tekstuuridele on kõrge tundlikkus. Ja nii edasi peaaegu kõigi osalevate meeltega töötavate protsesside korral, kui kõik tajutakse kas hüper-tundlikult või tundetuks.
Autist suudab alati täpselt tuvastada ümbritsevate inimeste psühho-emotsionaalset seisundit, tajuda nende kavatsusi ja suhtumist endasse, seetõttu käitub ta neile vastavalt. Seal, kus on armastus – armastuse ja aktsepteerimisega ning kus seda pole – agressiooniga. Loodus võib autismi kompenseerida näiteks inimese välimusega – ilu, veetlusega, harmoonilise avaldumisega teatud keskkonnas, originaalse maailmavaatega, teiste energiate edastamisega sellesse maailma ja kõigi soovide kehastumisega lähedaste jaoks. Näiteks võivad sellise lapse vanemad omada lisavõimalusi nii rahaliselt kui ka moraalselt.
Kõige olulisem on suhtumine sellisesse lapse, see tähendab armastus, ja sellest võib vaja minna miljoneid kordi rohkem kui tavalise lapse puhul. Vastuvõtmine on vanematele ka võimas katsumus, sest nad soovivad loomulikult oma lapsele parimat, seega peavad nad kohanema tema eripäradega ja aktsepteerima seda kõike sellisena, nagu see on. Lõpetage enda ja kogu maailma kontrollimine ja oodake garantiisid ainult endalt ja usu puudumist Jumalasse – need on vaid mõned õppetunnid, mida vanemad koos sellise lapsega läbivad.
Sotsialiseerumine sellisele lapsele vajab alati erilist lähenemist, kuna kõiges on vaja individuaalset lähenemist. Autism võib olla geeniuse tunnus, kuna mõtlemine põhineb tunnetel ja energia otsevoogu Kõrgematest maailmadest.
On oluline teada ja mõista, et autisti juhivad alati Kõrgemad Jõud, ta on nende kaitse all, seega kui vanemad aktsepteerivad oma last, siis see jõud läheb automaatselt neile. Lisaks aitab selline koostoime vanematel paremini mõista oma last ning laps ise võib muutuda rahulikumaks, tema üldine füüsiline seisund võib oluliselt paraneda.
Need on minu peamised mõtted seoses autismiga, mis on viimasel ajal hoogu saamas. Kõik siin kirjutatu on vaid üldine iseloomustus mõnest parameetrist, kuna iga konkreetne juhtum on unikaalne ja omab oma eripärasid.