Aususest endaga

Paljud inimesed arvavad, et aus olla tähendab öelda otse kõike, mida mõtled, “lõigata tõde näkku” teistele ja tunda sellest rahuldust. Aga mina räägin alati aususest eelkõige iseenda suhtes. Sellest aususest, mis avab ukse vabadusele. Ja just seda ma mõtlen.
Me kõik oleme üles kasvanud kolmemõõtmelises maailmas, kus on ülioluline “hoida nägu”, kanda maski – ja mitte niivõrd teiste, vaid iseenda ees.
Lapsest saati õpetati meid olema “head”, mitte näitama negatiivseid tundeid: poistel ei sobi nutta, tüdrukud peavad käituma korralikult. Mitte mingil juhul ei tohi vihastada ega midagi nõuda (see on ju “kapriisne laps”!). Oma tõelisi soove tuleb varjata, sest muidu süüdistatakse sind laiskuses: tahad voodis vedeleda, aga peaksid tööd tegema; ilma tööta ei saa kala püütud; töö tegi ahvist inimese jne.