Vaatame, milliseid “boonuseid” annab meile ärevus. Tegelikult on sel meie ego jaoks väga sügavad kasud.

Esimene boonus – soov olla hea. Enda ja teiste jaoks. Kui ma ärevlen, olen ma armastav tütar, ja kui ma ei ärevle, olen ma kalgi südamega tütar. Kui ma ärevlen, olen ma hooliv ema, ja kui ma ei ärevle ning usaldan elu, olen jälle “halb” ema. Kõik näevad seda ja ma ise tunnen seda.

Teine boonus – ma tunnen end elusana. Emotsioonide kõikumine elustab organismi. See on aktuaalne inimese puhul, kes elab nagu zombi – teeb, mida “tuleb”, käitub nii, nagu “peab”, mõtlemata, mida ta teeb; ta ei tee valikuid, elab autopiloodil. Kui ärevus tõuseb, vallanduvad hormoonid. Mitte ainult adrenaliin – terve hulk hormoone; muu hulgas toimib seal aktiivselt vasopressiin. Ja sel hetkel kogevad inimesed tunnet: “elu on kohal!”

Kolmas boonus väljendub nii: mul on õigus enda eest hoolitseda, kui ma muretsen teie pärast. See on omamoodi manipulatsioon.

Aga on ka neljas punkt, väga huvitav. Selgub, et kui te ärevlete teiste pärast, tekib teil õigus ärevusse ajada ka teisi. Teise pärast tundev ärevus annab teile jõu inimestelt midagi nõuda. Ehk enda eest te võib‑olla kõhkleksete midagi küsida, häbistada, tegudele utsitada, aga teise inimese nimel tekib võimalus ja “õigus” väljendada õiglast viha, nõuda, peale käia. Mida iganes. Sest teil on näiliselt isetu motiiv – te ju muretsete teise pärast.

Soov hoolitseda kellegi eest ja ilmutada kangelaslikkust viitab sellele, et teie enda elus on palju küsimusi lahendamata ning te ei suuda seepärast enda eest nii hoolitseda, nagu vaja. Just seetõttu on teil tarvis muretseda teiste pärast, et maha raputada varjatud ärevus enda pärast.

Nii kujunebki, et see ärevus on teile hädavajalik, kui te ei suuda enda eest seista. Arvan, et paljudele on see tuttav.

See on ühiskonnas heaks kiidetud mudel. Inimesed kasutavad oma ärevust kui väravat, mis avab tee nende endi negatiivsetele emotsioonidele.

Kui te endal selle sümptomi avastasite, ärge kurvastage – tänage end, sest see tähendab üht: te ei oska end kaitsta. Te vajate ärevust teiste pärast, et vabaneda sisemisest pingest. Seepärast tekitab see koguni teatava “drajvi”.

Muide, see on sõja, revolutsiooni, iga mässu, poliitiliste meeleavalduste peamine liikuv jõud. Üles kruvitud ärevus teiste pärast võimaldab inimestel väljendada tohutut hulka jõudu, energiat, tegusid, viha ja üldse aktiivsust. See on võimalus vabaneda omaenda pingetest ja emotsionaalsetest klambritest, mida muul viisil väljendada ei suudeta.

Viies boonus – ärevus annab meile õiguse oma jõuetusele ja “läbikukkumistele”. Inimestena, kes juba end mingil määral kontrollivad, ei saa me niisama “hüsteeriat” lubada. Aga kui me ärevleme, siis justkui on meil selleks õigus.

Sisuliselt on ärevus hädavajalik sellel teadvuse tasandil, kus meil puudub elu mõistmine. Sest kui meil ei oleks ärevust teiste pärast, mürgitaks meid udune ärevus iseenda pärast.