Alateadvusel on omad reeglid, mis meile võivad tunduda ebaloogilised, hämmastavad ja veidrad. Siiski on oluline neid teada, et mõista, kuidas protsessid toimuvad. Alateadvuses ei ole aega. Seal eksisteerib kõik igaveses olevikus, st praegu.

Meie lapsepõlvetraumad elavad ja pulbitsevad meis. See annab meile olulise võtme. Pole vahet, kui ammu midagi juhtus, kas ülikoolis, lasteaias või ema kõhus. See mõjutab meid nagu juhtuks see praegu. Kuid me saame selle parandada. Alateadvus ei erista reaalset mitte reaalsest. Näiteks, kas mees tegelikult petab või naine liiga palju kahtlustab? Keha reaktsioon ja emotsioonid on peaaegu samad. Mis see tähendab? Alateadvus ei erista reaalset ohtu kujutletavast. Seega, kui kujutame midagi ette, võib keha reageerida, justkui see oleks reaalne. See on sarnane unenäoga, kus kõik tundub reaalne, isegi kui põllumees sõidab polaaruurijaga tuletõrjeautoga. Kokkuvõtvalt, kui mõistame oma alateadvuse toimimist, saame paremini mõista oma käitumist ja emotsioone ning muuta seda, mis ei meid enam ei teeni.

Alateadvus tajub subjektiivset informatsiooni meie psüühikast ja mõistusest, ning salvestab selle kõik oma mällu. Seejärel alateadvus rakendab seda oma vanade mustrite peale ja kujundab meie reaktsiooni vastavalt sellele tõele. See on meile hea uudis. Sest see tähendab, et saame korda seada oma alateadvuse kujutluspiltide abil. Kujutluspildid on alateadvuse kõnekeel. Pildis on kodeeritud määratud informatsioon. Tänu sellele saame töötada mistahes eluvaldkonnas: tervis, suhted, raha. Alateadvus on paradoksi kohta. Parem ja vasak vahetavad kohad. Must ja valge on sama, tagajärjed tulevad enne põhjuseid. Sinu aju ei pruugi seda mõista, kuid sinu alateadvuses pole sellist probleemi. Lineaarne loogika ei tööta. Kuid siin on oma “tähenduste” ja arhetüüpide loogika. Erinevad tähendused seostuvad ühise noodiga, ühise maitsega.

Alateadvuses pole teisi inimesi. On ainult mina ja mitte kedagi muud. Kõik teised inimesed on nende kujutluspiltide kajastused sisemaailmas. See tähendab, et meie suhtumine teistesse inimestesse sõltub meist endist. Võtame näiteks lähedase inimese reetmise. Haav jääb püsima aastaid pärast petmist, nagu ka veendumuste kimbud: “mul on midagi viga”, “mind reedetakse alati”, “ma ei ole armastust väärt”, “inimene on inimesele hunt”. Kuid mida teeb andestus? See aitab vabaneda sellest “reedetud” kuvandist meie alateadvuses. Meie alateadvus vajab kinnitust, lohutust ja heakskiitu teistelt inimestelt. Me kulutame liiga palju aega heakskiidu otsimisele. Kuid kui “kaevata” veidi sügavamale, siis need tunded tekivad ebakindluse ja madala enesehinnangu tagajärjel ja nendega tuleb töötada.