Kui meil on valus, halb või talumatu, tekib kiusatus pöörduda Kõrgemate Jõudude poole palvega: „Vabastage mind sellest.“ Sellisel juhul hakkab inimene kõigele toimuvale vastu seisma, elab läbi emotsionaalseid kõikumisi, langeb depressiooni, muretseb tuleviku pärast, muutub väga haavatavaks ja tundlikuks.

Tekib tunne, et maa kaob jalge alt ja kõik toimuv muutub mingiks halastamatuks sürrealismiks. Üks probleem kattub teisega, üks löök järgneb teisele, pole jõudnud üht küsimust lahendada, kui juba tekib uus, mis muutub inimese jaoks kurnavaks hingepiinade pundariks. Samal ajal lakkavad äkitselt töötamast kõik varasemad „tulekahjude kustutamise“ meetodid. Tekib tupiku ja täieliku jõuetuse tunne.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.