5 varjatud naiste stressi allikat
Siin on lähemalt neist nähtamatutest teguritest, mis kulutavad sisemist ressurssi aastaid:
Emotsionaalne töö
See on lõputu „kõigi eest mõtlemine“. Mida laps selga paneb, milliseid toiduaineid osta, millal on mehel hambaarst või ämmal sünnipäev. Seda ei peeta sageli tööks, kuid see hoiab aju hõivatuna ööpäevaringselt. Naine ei lülitu kunagi välja, sest tema õlul on pereelu nähtamatu juhtimine. See kurnab rohkem kui mis tahes füüsiline koormus.
Oma soovide mahasurumine
„Ma pärastpoole“, „neil on tähtsam“, „kunagi teinekord“. Naised on harjunud panema end nimekirja lõppu. Tahaks puhata, aga on vaja süüa teha. Tahaks minna trenni, aga raha on parem kulutada lapsele. Aastaid mahasurutud soovid kogunevad ning muutuvad krooniliseks väsimuseks ja apaatiaks.
Perfektsionism ja ebakindlus
Vajadus olla täiuslik ema, naine, perenaine, töötaja ja tütar. Jõuda kõike, näha veatu välja ja mitte kaevata. Sisimas aga närib hirm, et kohe märkavad kõik, et sa pole „piisavalt hea“. Pidev pinge vajadusest vastata ootustele kurnab sama palju kui reaalsed probleemid. Lisaks veel igavene võrdlemine teistega sotsiaalmeedias, kus kõigil näib kõik ideaalne.
Keeld olla haavatav
Sageli ei saa naine näidata nõrkust, sest kardab, et teda ei mõisteta või tema tundeid tühistatakse öeldes: „ära mõtle välja“ või „sa oled liiga emotsionaalne“. Sõbrannadele ei julge alati rääkida, sest kardetakse hukka mõistmist. Emale ei taha kurta, et teda mitte muretsema panna. Tulemuseks on see, et naine jääb oma tunnetega üksi, omamata kohta, kus saaks lihtsalt välja hingata ja öelda „mul on halb“.
Läbielamata emotsioonid
Pahameel, viha ja kurbus, mida ei saanud väljendada, jäävad kehasse kinni. Kokkusurutud lõualuud, et mitte öelda liigset. Pinges õlad kui vastutuse koorem. Rõhuv tunne rinnus kui läbielamata valu. Keha muutub järk järgult rüüks, mis on krampis ega lase lõõgastuda isegi öösel. Need kroonilised pinged loovad fooni, mida naine ise enam ei märka, kuid mis on alati olemas.
Need ongi need nähtamatud allikad, kust elujõud vaikselt välja voolab. Seni kuni neid ei teadvustata, ei aita pikas perspektiivis ükski puhkus ega spaa — nädala pärast on kõik endine.