Inimene jätkab tõusmist teadmiste tasanditel ning hakkab eluga tegutsema ja suhtlema uue selgusega, mis väljendub igapäevaelus. See tähendab, et inimese valgus ei ole enam peidus ega nähtamatu, vaid paistab nagu tuli mäetipul ning mõjutab otseselt tema valikuid, sõnu ja tegusid.

Alanud aastat kirjeldatakse kui perioodi algust, mil jumalik mõõde muutub inimeses nähtavaks ja hakkab peegelduma tema käitumises. Kui 2025 oli murranguline ärkamise aasta, siis 2026 annab valgusele rohkem jõudu ning samal ajal nõrgestab paremini neid kavatsusi, mis on rajatud varjule, hirmule ja eraldatusele. Inimkond hakkab üha teadlikumalt kasutama oma teadmisi ja võimeid heaks ning üha enam saab nähtavaks see, milleks inimene tegelikult võimeline on, ja mida ta suudab luua siis, kui ta tegutseb sisemise selguse pealt.

Selles käsitluses on üheks keskseks vajaduseks püsiv sisemine ühendus jumalikuga, sisemine kompass ning usk iseendasse. Rõhk nihkub välisest võitlusest sisemise seisundi jõule, sest üha selgemaks saab arusaam, et sündmuste suunda muudetakse eelkõige teadvuse ja sisemise häälestuse kaudu. Inimese „ei“ kõigele, mis loob lahkhelisid, muutub kindlamaks, ning armastus tõe vastu hakkab lammutama seda, mis püsib valel.

2026 aastat seostatakse sümboolselt nii jumaliku terviku kui ka nulli energiaga, mis viitab kõige olemasoleva algallikale. Samal ajal seostatakse seda ka ühega, mis kujutab inimest püsti ja selgelt oma väärikuses, oma päritolu teadvustamas, pühendununa heale, tõele ja ilusale. Selles tõlgenduses muutub inimene oma elu loojaks, ta ei lepi enam väikese ega poolikuga, ning hakkab vabanema ajastute koormast, mis on hoidnud teda tagasi.

Olulise teemana nimetatakse ohvrirolli taandumist. See ei tähenda, et raskused kaoksid üleöö, vaid et inimene, kes on valmis muutuseks ja sisemiseks ümberkujundamiseks, lõpetab samastumise ohvrina ning hakkab looma elu, kus ta valib tervenemise, selguse ja enesejuhtimise. Neile, kes on harjunud eneseanalüüsi ja sisemise tööga, võib 2026 tuua kerguse tunde, sest asjad hakkavad justkui paika loksuma. Neile, kes on sisemist tervenemist edasi lükanud ja keskendunud ainult välisele, võib 2026 kujuneda tõe aastaks, kus see, mis tahab nähtavaks saada, tuleb esile, ning enam ei ole võimalik end põhjenduste taha peita.

Südametud jõud teevad suuri pingutusi, et jätkata juba alustatud sõdu, alustada uusi ning laiendada nende ulatust. Samas väidetakse, et need pingutused tühistab reaalsus, kuhu Maa on sisenemas. Ka sünge maailmasõja stsenaariumi kohta öeldakse, et selle teostumiseks ei jätku ei sisemist jõudu ega poliitilist ettenägelikkust, ning pelgast kurjusest ei piisa, et kogu maailm põlema süüdata ja inimkonda hävitada. Üha selgemaks saab, ja lähiaastatel pidavat see saama nähtavaks kõigile, et „pimeduse valitsejad“ langevad ning „valguse valitsejad“ tõusevad. Räägitakse ootamatutest pöördestest kõikidel tasanditel ning sellest, et suurimas hädas võib jumalik abi ja taevaste sekkumine muuta maailma sündmuste kulgu inimkonna kasuks. Jumaliku valguse võit olevat ette määratud, sest aeg on käes, ning see kuuluvat inimkonna teele.

Valguse särama lubamine tähendab elada oma tõelist elu. See tähendab kuulata oma kutsumust, selgitada suhteid, vabastada vaimne energia ning lasta lahti takistustest, jäikadest uskumustest ja vanadest programmidest. Kui inimene teadvustab, mis teda veel tagasi hoiab, ning laseb sellel minna, siis ta astub suurema vabaduse poole ning tema elu hakkab üha rohkem toetuma sisemisele rahule, mitte välisele hirmule.

Lõpuks jõuab see käsitlus tagasi tasakaalu juurde. Seistes kindlalt maas, hoides kaastunnet ning püsides ühenduses jumalikuga, säilib ülevaade maailmas toimuvast ning mõistmine oma sisemaailmast. Kriisid ei ole siis ainult raputused, vaid võivad muutuda teeks enesetäiustamisele. Nii sulgub ring, mitte selleks, et midagi lõppeks, vaid selleks, et uus algus saaks sündida selguse ja armastuse pinnalt.