Märtsikuu energia annab tunda välist killustatust. See tähendab, et oled seisundis – ma tean, mida tahan, aga ei tea, kuidas seda saavutada. See seisund tekitab palju erinevaid impulsse ja algatusi „heade kavatsustega“, kuid sellele järgneb tagasilöök, kuna vanad meetodid ei sobi kokku uute reaalsustega.

Võrdlus lapsega, kes esimest korda võtab kätte klotsid ja püüab neist midagi ehitada. Seejärel ehitised varisevad kokku. Kuid loov huvi võidab, ja ta proovib uuesti ja uuesti…

Midagi sarnast hakkab märtsis toimuma. Täiskasvanud inimesed hakkavad looma mingeid organisatsioonilisi struktuure, mis kohe lagunevad. Palju erinevaid tegevusi, mis näivad viivat kaootiliste tulemusteni. Võimul olevad inimesed hakkavad kisuma tekki enda poole, toetama teab mida, solvuma, omavahel võitlema ja tassima päevavalgele oma musta pesu. Kukkunud maskides inimestel on raskem orienteeruda, midagi hävib ja hakkab sündima uus, mis üldse pole enam sarnane vanade mustritega.

Tegelikult on need siiski tulemused. Need kujunevad välja tänu ühisele sagedusele – kavatsusele luua uusi suhteid. Kui vaatate kõiki protsesse kõrvalt, näete mustreid ja mõistate, et inimeste motivatsioon on tervikuna muutunud.Vaadake märtsi lõpus tähelepanelikult ja vastake järgmisele küsimusele: „Kas sellised sündmused oleksid võinud toimuda varem?“ Ja siis avastate hämmastusega lõhe selle vahel, millised inimesed olid varem ja millised nad on nüüd. Näete selgelt, et inimkond on muutunud. Võib-olla pole see veel küps, kuid on palju teadlikum. See uus inimkonna nägu näitab selgelt, et planeedil sõdade aeg hakkab lõppema. Mitte üks inimene, mitte üks valitsus ega organisatsioon – kõik inimesed tervikuna hakkavad edastama uut maailmatunnetust – Maa kui ühise Kodu aktsepteerimist kõigi jaoks.

Selles uues kollektiivses teadvuses ei ole veel selgust, kuidas oma uut arusaama tegelikkuses ellu viia. Seetõttu jäävad tegutsemisviisid esialgu vanade mustrite juurde. Kuid aasta järgmised perioodid näitavad selgelt, et nii nagu varem enam ei saa . Nii et… võtke väliseid probleeme kui seiklust, kui uue mängu õppimist, mille inimkond omandab niikuinii. Kui mitte kuu ajaga, siis paari-kolme aastaga kindlasti.

Individuaalsel tasandil Inimesi ootab vastav sisemise ühtsuse kasvamise tunne koos vajadusega ümber kujundada oma suhtlusviisid. Inimene hakkab ümber hindama, kuidas ta varem teistega suhtles ja millised olid tema eesmärgid selles suhtluses. Võib juhtuda, et mõistate: teie sõnu kuulete ainult teie ise, samas kui teine inimene tajub midagi muud, mis teie sõnadest lähtub. Ja siis saabub äratundmine – „Ma pole kunagi teist inimest kuulanud, kui temaga rääkisin.“ Kas see tundub teile kummaline? Siis jälgige end märtsis – võib-olla avastate oma suhtluses midagi uut.

Ja mis siis? Siis mõistate suhtluse olemust. Tuleb arusaam, mida vestluses tegelikult edastatakse ja kuidas suhtlus tegelikult toimub. Nüüd kandke see arusaam üle kollektiivsetele protsessidele. Mida te näete? Te märkate, et sotsiaalsed grupid ja riigid on pidevalt teeselnud suhtlemist, kuid tegelikult pole nad kunagi suhelnud. Tegelikult on nad vahetanud reegleid, võidelnud üksteisega, kuid pole kunagi isegi püüdnud koostööd teha, sest keegi pole kedagi kuulanud ega tahtnud kuulata.

Nii et märtsis hakkame meie – inimesed – üksteist kuulma ja astume esimesi samme selle suunas, et ühiselt planeedi tulevikku ellu viia, lõpuks ometi kasutades tõelist suhtlust.

Pidage meeles, et need on esimesed sammud, mitte lõplikud lahendused. Seetõttu ärge hinnake karmilt neid otsuseid, mis tehakse. Aasta pärast vaadatakse need otsused niikuinii peaaegu täielikult üle. Praegused tegevused on olulised mitte selle poolest, mida nad väliselt kujutavad, vaid nende sisemise tähenduse tõttu.

Need pole veel hoonete kandvad seinad, vaid mängivate laste klotsidest ehitatud ebastabiilsed konstruktsioonid. Selline arusaam võib oluliselt vähendada ootusi ja seega lubada ellu midagi ootamatult uut. Sest tõeliselt uus on see, mida me ei suuda ette näha – meil pole selle jaoks lihtsalt vanu skeeme. Kui pole jäiku ootusi, saab uuendus kergesti teoks.